Eestis on tööandja ravikindlustuse populaarsus kuust-kuusse kasvanud – enim tunnevad eratervisekindlustuse vastu huvi IT- ja kaubandusettevõtted, tootmisettevõtted aga ka järjest enam avaliku sektori organisatsioonid. Kui sügis-talvisel ajal hüvitatakse enim ambulatoorseid ja psühholoogilise nõustamise kulusid, siis suvel pöörduvad inimesed enim sporditraumade ja olmevigastustega seotud muredega, selgub If Kindlustuse andmetest.

„If Kindlustus hüvitab aastat üle 40 000 tervisekindlustusega seotud kahjujuhtumi. Võrreldes 2022. aastaga tõusis kindlustusjuhtumite arv 2024. aastal 23% ja ka sel aastal on märgata mõningast kasvu,“ sõnas isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm.

Ta nentis, et iga tervisekindlustusjuhtumi taga on arsti visiit või mõne tervisealase teenuse ost nagu näiteks retseptiravimid, prillid või taastusravivahendid.

„Kõige sagedasemad tervisekindlustuse hüvitised on nahaarsti, meeste- ja naistearsti visiitide, nina-kõrva-kurguarstide, silmaarstide ja ka ortopeedi visiitidelt,“ tõi Strikholm esile tervisekindlustatute arstivisiite.

Paljud arstivisiidid on seotud hooajaliste vajadustega. Kui vaktsineerimisega seotud kõrghooaeg on kevadel, mil enim hüvitatakse puugivaktsiini kulusid, ja enne viiruste hooaega sügisel, mil on õige aeg gripi- ja covid-viiruse vastu vaktsineerimiseks, siis hambaraviga soetud visiite tehakse läbi aasta ning nendega soetud juhtumite arv on väga stabiilne.

Strikholm selgitas kindlustushüvitiste statistikale tuginedes, et esimeste ilusate ilmadega mõeldakse rohkem algavale spordihooajale ja vajatakse enim ennetavaid tervisekontrolle, et veenduda enda valmisolekus  koormuste talumiseks. Peale rannahooaega kontrollitakse rohkem ka nahaarsti juures sünnimärke.

„Esmajärjekorras kasutatakse hüvitispakettides valdavalt ära hambaravis pakutavad limiidid, kuid viimasel ajal on kasvanud  ka taastusravi ja psühholoogilise nõustamise vajadus. Kuna If Kindlustus on tervisekindlustust pakkunud aastast 2018 võib muutust märgata just pikaajaliste klientide eelistustes,“ sõnas isikukindlustuse riskijuht.

Ta lisas, et ettevõtted on valmis leidma lahendusi olukordadele, kuhu töötajad satuvad harva, kuid kus inimese tervisekulutuste väljaminekud võivad olla seda suuremad.

„Need on seotud olme- ja tööõnnetuste, sporditraumade ja muude vigastustega, kus kiire arsti juurde pääsemine, vajalik operatsioon ning taastusraviga alustamine tagab töötaja kiirema naasmise tööle,“ nentis If Kindlustuse riskijuht.

Võrreldes 2023. aastaga on kõige enam tõusnudki ravivajadus statsionaarse haiglaravi juhtudel, suurenedes aastaga 20,59%.

„Võib julgelt öelda, et haiglaraviga ehk operatsioonidega seotud kulud on kõige suurema, ulatudes tuhandetesse eurodesse,“ rõhutas Strikholm.

Ta lisas, et kõige enam on inimestel tarvis tervist turgutada või kiiret abi talvekuudel, mil levivad viirushaigused ja süvenevad krooniliste haigustega seotud tervisemured. Suveperioodil, kui inimesed aktiivsemalt puhkust veedavad ja reisivad, annavad tooni sporditraumad ja olmeõnnetusete kasv. Muuhulgas aktiveeruvad mehed rohkem novembris, mil on rohkelt meeste tervisekuu teavitustegevusi ja seda on näha eriti profülaktiliste uuringute visiitide arvu tõusust, mis suureneb novembrikuus kuni 150%. Naised on kohusetundlikud arsti juures käijad ja aktiivsed läbi terve aasta.

Strikholm lisas If Kindlustuse andmetele tuginedes, et kuna ettevõtete tegevusvaldkondi arvestades võivad kindlustuspakettide katvused suuresti erineda, siis enamasti jäävad ettevõtted Eestis kehtiva maksuvaba hüvitise piiridesse, panustades 400 eurot aastas iga töötaja tervise hoidmisesse. Enamasti jääb tervise kindlustuse lepingu kogulimiit 4000-10000 euro vahemikku, kuid vaid vähestel juhtudel võib-olla vajadus arstiabi järele nii suur.

„Üldiselt tuleb töötajal arsti juures käimise korral tasuda ka omaosalus arvest, mis tagab vastutustundliku tervishoiuteenuse kasutamise – arsti poole pöördutakse alati põhjusega ning see tagab ka meditsiinisektori optimaalse kättesaadavuse kõikidele abivajajatele,“ hindas Strikholm.

„Enim tunnevad oma töötajate motiveerimise vastu huvi erineva suurusega IT-ettevõtted, kus korralike lisaboonuste pakettideta pole võimalik enam vajalikku kvaliteetset tööjõudu leida või ka töötajaid hoida. Väga populaarne on tervisekindlustuse võimaldamine kaubandussektoris, kus otsitakse aktiivselt laia katvuse ja väheste piiranguteta lahendusi. Samuti on kasvamas tootmisettevõtete, teenus-büroode nagu raamatupidamis-, õigusbüroode, aga ka finantsettevõtete huvi tervisekindlustuse vastu,“ sõnas If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta