Hiireviu, kes tee ääres kormorani mängis, sai ekskursioonipäeva naelaks.

Vihula mõisast pisut Sagadi poole tee ääres liinipostil ta istus. Tiivad pisut laiali ja sorakil nagu kormoranil.

Vihmane päev ei olnud vihmapisarate tallermaa meie kõikide hingemaadel. See oli tore päev ja tore hiireviu kes märgi tiibu kuivatas.

Veel oli seal üks tore giid Marek, kes lindu postil istumas nägi ja kes selle ka kõigile lastele kohe välja hõiskas.

Vihmasest päevast head ekskursioonipäeva teha pole kerge ega raske päevaülesanne ühele giidile. Seekord tuli mulle appi hea märg hiireviu ning minu enda terav pilk, kes linnu leidis. Hea viu jäigi tiivad sorakil meist tee äärde.

Minust jäi maha hea päev laste südameis ja hea olla tahab iga inimene ka vihmases päevas. Ehk tahtis sedasama ka meie viu ise. 

Vihula 2000.
 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!