2015. aasta 31. märtsil kogunes Swisshotelli vägagi rahvusvaheline seltskond. Kohal olid Sotsiaal-, Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumi ning Toidupanga esindajad, lisaks välisriigi esindajad Briti Suursaatkonnast.

Teema, mida käsitleti oli vägagi aktuaalne – toidu põhjendamatu minema viskamine nii ettevõtetes kui leibkondades.

Kogunemise eesmärgiks oli eelkõige üksteisega kogemuste vahetamine. Toidupank on kimpus Eestis paiknevate ettevõtetega, kes eelistavad üle jäävat kaupa minema visata, selle asemel, et seda vajajatele annetada.

Brittide esindaja Liz Goodwin (wrap.org.uk) rääkis võimalustest, kuidas toitu säästa. Üheks võimaluseks on taassuletavad pakendid. Britid liiguvad üha jõudsamalt selles suunas, et tooteid saaks võimalikult kaua värskena hoida, sest nii visatakse ära vähem kaupu. Lisaks eelistavad Britid kauba riknemise aja võimalikult lihtsalt märgistamist. Meil Eestis on pakendid küllaltki kirjud erinevate tähistuste, mistõttu on tarbijal keeruline orienteeruda.

Keskkonnaministeeriumi esindaja Peeter Eek tõdes, et massiline toidu ära viskamine on eelkõige tingitud selle riknemisest. „Inimesed on oma koduses majapidamises halvad planeerijad“, kommenteeris Eek. „Inimesed kas ostavad meeletutes kogustes toitu kokku, või söögitegemisel ei osata arvestada, kui palju reaalselt toitu ära süüakse.“ Millegipärast pole paljudel kommet järgi jäänud toitu järgmisel päeval üles soojendada, seetõttu leiab ka see tee prügikasti.

Toidupanga esindaja Piet Boerefijn toonitas, et Eestis on ligi 200 000 inimest, kellel pole toidu jaoks raha. See on märkimisväärselt suur hulk inimesi.

Samuti tõi Piet välja, et kuivaineid raisatakse vale märgistuse tõttu. Näitena võib tuua soola, mis on eksisteerinud maapinnal ligi 200 miljonit aastat. Pakendamisel lisatakse soolale „kõlblik kuni“ silt. Peale tähtaja kukkumist kõrvaldatakse kaup lettidelt, kuid see on endiselt tarbimiseks sobilik. Kas see ei tundu kuidagi totter?

Millised tooted leiavad tee prügikasti? Üllatavalt kombel on nimekiri pikk: tooted, mille pakend on kahjustada saanud, vale markeeringuga kaup (nimi ja sisu ei haaku), ebatavalise välimusega toit, „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtaja ületanud kaup, ületootmise tõttu kasutamata kraam jne. Eestis on vähe neid ettevõtteid, kes suudavad eelmainitud põhjustel tekkinud ülejäägi realiseerida efektiivselt ja otstarbekalt.

Toidupanga soov oleks koondada võimalikult palju ettevõtteid, kes hakkaksid üle jäävat toodangut efektiivsemalt realiseerima. Toidupank on eesmärgiks võtnud läheneda probleemile ministeeriumite tasandilt. Riik peaks antud probleemi enesele rohkem teadvustama ja vastavaid regulatsioone kasutusele võtma, et ettevõtted oleksid motiveeritud üle jääva toodanguga tegelema (näiteks maksusoodustused). Samuti tuleb tegeleda rohkem tarbijate harimisega ja ka pakenditel oleva informatsiooni selgemaks muutmisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta