Ida-Tallinna Keskhaigla dieedinõustaja Elle Kalamägi nendib, et külmetushaigusi võivad põhjustada ligi 200 erinevat viirust, millele tihti eelneb vastupanuvõime vähenemine ja seda just organismi kurnatusest tingituna.

Mille abil enda tervist hoida ja sellisele hulgale viirustele vastu seista, sellest asubki Elle rääkima.

Külmetushaiguste ohu korral tarbi esmalt turgutavaid toiduaineid ja alles seejärel pöördu ravimite poole.

Igapäevaselt tervena püsimiseks on tähtis täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine. Teadliku toitumisega saab vältida organismile vajaminevate vitamiinide ja mineraalainete puudust, mis on üks olulisemaid tervise alustalasid. Vajalike toitainete puudusel jääb organism järjest nõrgemaks ja kui kaasnevad magamatus, ülepinge, külmad niisked ilmad vähese päikesevalgusega, siis need tingimused loovad soodsad alused külmetushaigustesse ja viirustesse haigestumiseks.

Selleks, et kiiremini terveneda ja haigus paremini kontrolli alla saada, lisab Elle Kalamägi hea meelespea nii haiguste ennetamiseks kui selleks, et terveks saades koheselt ei haigestuks.

Haige organism vajab puhkust. Võta paariks päevaks puhkust, jää esimesel võimalusel voodisse. Maga öötundidel vähemalt täiskasvanud  7-8 tundi  ja lapsed 9-11 tundi ööpäevas. Puhka voodis ka päeval, isegi kui sul und ei ole.

Joo palju vedelikku. Vett, värskelt pressitud puu- ja köögiviljamahlasid, ürditeesid, soovitatavalt vähemalt 2 liitrit päevas. Soojad joogid aitavad hingamisteid lahti hoida tõhusamalt kui külmad joogid. Segage mett ja sidrunit kuuma veega ning jooge regulaarselt. Siilkübar, küüslauk, ingver ja sidrun on kõik tõhusad vahendid nakkusega võitlemisel. Kuum tee, millesse on võrdsetes kogustes leedriõisi, piparmünti ja raudrohtu lisatud, on samuti kasulik juua vähemalt kolm korda päevas.

Söö vitamiinirikkaid toite. Supid, salatid, aed- ja puuviljad ja nendest tehtud värske mahl. Viirusega võitlev organism vajab ohtralt vitamiine ja toitaineid, seega tuleks isegi söögiisu puudumisel ennast sundida väheselgi määral sööma. Vitamiinirikkad toidud tõstavad organismi vastupanuvõimet ja aitavad ära hoida viiruste paljunemist.

C-vitamiini rikkad puuviljad ja marjad. Kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, vaarikad, jõhvikad, sidrun, ananass ja greip sisaldavad kõik suurel hulgal C-vitamiini. Sidrun on tõhus ravim - roheline tee sidruniga turgutab immuunsüsteemi. Sidruniteele võib ohtralt lisada kaneeli ja mett.

Porgandis on palju A-vitamiini. Igasuguse külmetuse puhul on hea tarvitada porgandimahla.

Köögiviljamahlad, näiteks kartulimahl, porgandimahl, sellerimahl, aitavad leevendada peavalu ja muid külmetusnähte. Joo klaasitäis värsket mahla kaks korda päevas.

Kanapuljong on tuntud külmetushaigustega võitleja.  Kanapuljongi joomine on hingamisteedele kasulikum kui ükskõik milline teine kuum jook. Uuringud on kinnitanud, et kanasupp on kerge antibiootilise toimega ja tõhus abivahend kurnatud organismi tugevdamisel. Soe vedelik võib aidata leevendada kurguvalu ja tagada vedeliku ja elektrolüütide olemasolu.

Ingver tekitab kuumatunnet,  leevendab halba enesetunnet, kuna ärritab limaskestasid ja soodustab limaeritust. Käheda kurgu ja nohu korral aitab ingveri närimine. Tal on antiseptilised ja toniseerivad omadused ning leevendab iiveldust, eriti hommikust südamepööritust. Keedetuna koos sibulate, küüslaugu ja vürtsinelgiga ergutab ingver higistamist ja leevendab külmetussümptomeid. Pead klaariks tegeva tee ingverist saad, kui lõikad värske ingveri väikesteks tükkideks ja keedad neid 30 minutit vees. Sellist teed tuleks juua mitu korda päevas.

Maitsestamiseks kasuta just neid. Must pipar, tšillipiprad, kurkum, kaneel,  kardemon, meliss, piparmünt  küüslauk, sibul,  ingver, aniisiseemned.