Vana maja aknasilmadest vaatasin minagi välja. Sest seal vahest ikka ühteteist liikumas. Kord oli selleks valge-toonekurg, kes ümber linaaukude jalutas ja teadagi miks - eks ikka konnade jahil.

Nii jäi mul sinna majja televiisor ostmata, sest aknasilmast palju huvitavat kogeda sain. Kurg jalutas ümber maja ja jälle vaatasin teda lähivaates ning vahel ei pidanudki välja minema. Väike loodusraamat oligi minu Setumaise maja juures lugemiseks. Sest ma sageli aknast välja vaatasin ja sageli sain näha seda, mida tahtsin. Pikkade kaunite jalgadega toonekurg ka vahel märkas mind, kuid ära ei lennanud. Ju siis teadis ta, et kes ma selline olen ja sõpruseks polegi vahel paljut enamat vaja kui lihtsalt aknast välja vaadata.

Kauksi, 1996-1998.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!