TÜ tudengite andmetel tarbitakse Eestis inimese kohta ligi 52 liitrit pudelivett aastas. Pudelivee tootmiseks ja transpordiks kulub 600 korda rohkem energiat kui sama koguse kraanivee jaoks.

  • Veemajandus
  • 28. aprill 2015
  • https://pixabay.com/photos/drop-of-water-drop-impact-ripples-578897/

Tõsiasjast kasvas välja projekt „Võta kraanist!“, kus noormehed kutsuvad pudelivee asemel kraanivett tarbima ning avavad 27. aprillil kell 14 TÜ raamatukogus esimesed pudelite mugavaks täitmiseks mõeldud joogikraanid. Avamisel täidab joogipudeli ka rektor Volli Kalm.

„Võta kraanist!“ on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ressursisäästu konkursi Negavatt projekt, kus TÜ informaatika magistrant Kristjan-Julius Laak ja materjaliteaduse bakalaureuse üliõpilane Artur Pata pääsesid rahvahääletuse tulemusel konkursi teise vooru. Noormehed said keskuselt 1000 eurot, et oma projekt ellu äratada.

Sõprade ja tuttavatega kraanivee tarbimisest rääkides said noormehed teada, et enamik valamuid lihtsalt ei võimalda joogipudeleid täita. „Seal on küll lihtne käsi pesta, kuid pooleliitrine pudel kraani ja valamu vahele ei mahu,“ tõdes Laak.

Nii kasvas välja idee panna Tartu ülikooli hoonetesse spetsiaalsed pudelite täitmiseks sobilikud kraanid, et tudengitel ja teistel ülikooli liikmetel oleks lihtsam ja mugavam joogivett kätte saada.

„Esimesed sobilikud segistid paigaldame Tartu ülikooli raamatukokku, kus igapäevaselt liigub suur hulk inimesi, kellele joogikraanide kasutus võiks korda minna,“ täiendas Pata, lisades, et korduskasutatavate pudelitega kraanivee tarbimine on kasulik nii keskkonnale kui ka tudengi rahakotile.

Noormehed avavad projekti „Võta kraanist!“ esimesed neli joogikraani 27. aprillil kell 14 TÜ raamatukogus, mil jagatakse välja ka 50 korduskasutatavat joogipudelit.

Joogikraanide avamisel täidab oma pudeli ka Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm, kelle sõnul on üliõpilaste idee eeskujuks keskkonnateadlikul käitumisel ja tarbimisel. „Ülikool on endale arengukavas eesmärgiks seadnud tervisliku ja säästliku õppe- ja töökeskkonna tagamise ning üliõpilaste selline omaalgatus väärib ülikooli täit tunnustust ning nende projekt edasiarendamist.“

27. mail otsustab KIK-i ja keskkonnaministeeriumi žürii, millised algatused lisarahastust väärivad. Kolm parimat saavad idee teostamiseks 10 000 eurot.

„Selle raha eest saaksime paigaldada sobilikud veekraanid igasse TÜ õppehoonesse ja jagada igale esmakursuslasele tasuta korduvkasutatavaid pudeleid,“ avaldas Laak projekti järgmised sammud.

Pärast Negavati konkurssi jätkub projekt koostöös Tartu ülikooli ja teiste Eesti kõrgkoolidega.