Tuleviku linnadel on oma närvisüsteem ja perfektselt toimiv keha, kirjutab Ardo Reinsalu GO Kojast.

Keskkonnasõbrad on enamuses linnavälise loodussõbraliku elu pooldajad. Ent kui saata kõik linlased maale elama, siis sama elustandardi säilitamiseks tuleb kiiresti kaotada kõik metsad ja muud looduskaunid kohad. Seega pole keskkonnasõbralikkuse lahendamiseks kolimine metsa, vaid pigem linnaelu parem korraldamine.

Isegi Tallinnast on näha, et kõige enam reostavad loodust äärelinnade (eriti põllulinnakute) elanikud. Nad ei saa kasutada ühistransporti, seega vajavad nad perre vähemalt kahte autot, millega tekitada ummikuid ja paisata õhku CO2-te. Neil pole kodu lähedal lasteaedu, poode, töökohti ja seetõttu peavad nad igapäevaselt kulgema keskmisest kaugemale. Aga mida siis ette võtta? Mis on lahendus?

Ameerikas asuvBrooking Instituut tuli välja uuringuga, kus selgub, et 100 suurima linna elanikud paiskavad inimese kohta õhku 14% vähem CO2 kui keskmine ameeriklane. Professor William J. Mitchell aga arvab, et tuleviku linnad tekitavad märkimisväärse hüppe meie elukvaliteedis ja aitavad kaasa pikaajalisele majanduslikule õitsengule. Kuidas siis?

Analoogselt Interneti levikuga, ei ole revolutsiooni põhjustajaks üks läbimurdeline tehnoloogia vaid pigem erinevate lahenduste õigeaegne rakendumine. Üks olulisemaid samme on vahetada mürisev, ohtlik, ruumivõttev ja kahjulik sisepõlemismootoriga auto millegi parema vastu välja. Tulevikus näeme suurlinna tänavatel hulgaliselt pigem kergeid, „intelligentseid“, traadita ühendusega, efektiivseid elektrisõidukeid. Täna tuleb iga nädal turule mõni uus elektrisõiduki tootja, olgu see siis elektriga toimiv buss, auto, mopeed, rula või rulluisk.

Teine suund on puhaste, efektiivsete, geograafiliselt hästi hajutatud elektritootmise, -salvestamise ja –jaotuse süsteemide teke. Kujuta ette, et sul on kodus nurgas „ämber“, mis toodab kodustest jäätmetest elektrit nii su kodu kütteks kui ka isikliku elektrisõiduki laadimiseks. Tehnoloogia on olemas juba täna, tulevikus on ta loodetavasti ka kõikidele kättesaadav.

Kolmas valdkond näeb ette hoonetesse ja meid ümbritsevatesse toodetesse võrguühenduse loomist, mis võimaldab ülimalt efektiivselt jagada tarbimist ja tootmist (seda ka energia osas) vastavalt vajadustele. Juba täna kerkivad kõrghooned, mille aknad on kaetud päikesest elektrit tekitavate kiledega, tekitatud energia kulutatakse aga seal, kus seda hetkel kõige enam vaja on.

Tuleviku linn on kui närvisüsteem kehas, kus erinevad organid täidavad erinevaid ülesandeid, kuid närvisüsteem tagab kogu informatsiooni õigeaegse ja efektiivse liikumise. Tuleviku linn on kui hingav ja mõtlev ühtne organism. Organism, mis pakub oma elanikele kõrgekvaliteetset ja puhast elukeskkonda.

Allikas: Go Koda