Bioneer uuris Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhilt Tuulike Männilt, kuidas keskusel läheb ning mida kujutab endast alanud Euroopa vabatahtlike aasta.

Tuulike, milliseid ideid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kannab? 

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuses tegutsevad inimesed, kes peavad vabatahtlikkust oluliseks väärtuseks. Me usume, et igaüks vastutab maailmas toimuva eest ning saab midagi kasulikku ära teha. Vabatahtlik tegevus on ühelt poolt andmine, kuid pakub ka vabatahtlikele rõõmu saavutuste üle ning võimalust kasvamiseks ja arenemiseks.

Ideede teostamiseks on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus valinud ühendustega tegutsemise, kuna nii saab toetada suuremat hulka vabatahtlikke korraga.

Eelmisel aastal sai Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kümne aastaseks. Kui nüüd veidi minevikku meenutada, siis kuidas üldse tuli idee selline keskus luua?

Töötasin kümme aastat tagasi sellises ühingus nagu Peipsi Koostöö Keskus. Meie olulisemateks eesmärkideks olid Peipsi piirkonna keskkonna kaitsmine ning kohaliku elu edendamine. Muuhulgas nõustasime Tartu- ja Jõgevamaal mittetulundusühinguid.

Mingil hetkel hakkas tunduma, et ühingud ja vabatahtlikud on ühe mündi kaks külge, mõlemad vajavad ja otsivad üksteist. Siis saigi alguse Tartu Vabatahtlike Keskus, millel oli oma koordinaator ja mis ärgitas kodanikuaktiivsust, korraldades erinevaid aktsioone. Näiteks käisime Peipsi ääres koos kohalikega prügi korjamas või Tartu lastekodulastega piparkooke küpsetamas ja vastlaliugu laskmas. Lisaks korraldasime infopäevi, nõustasime nii vabatahtlikke kui ka ühendusi ning vahendasime e-posti teel vabatahtliku töö pakkumisi.

Tartu Vabatahtlike Keskuse lõime 2002. aasta sügisel. 2007. aastal sai ühendus ümber nimetatud Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuseks.

Kas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus praegu on väga erinev sellest ideest, mis alguses oli?

Tegelikult oli meil juba alguses selge, et tahame vabatahtlikku tegevust edendada kogu Eestis, mitte ainult Tartus. Inimeste ja ühingu arenemine võttis lihtsalt aega. Näiteks pole keegi meist vabatahtlike juhtimist ega kodanikuühiskonna arendamist koolis õppinud - kõik on tulnud tegevuse käigus leiutada ja selgeks saada.

Kui varem tegelesime väga paljude asjadega ning püüdsime rahuldada erinevate sihtrühmade vajadusi, siis täna keskendume ühenduste vabatahtlike kaasamise suutlikkuse kasvatamisele. Mida paremini ühendused oma tegevusi kavandavad, vabatahtliku töö võimaluste kohta infot levitavad ja vabatahtlike juhendamiseks ning arendamiseks aega leiavad, seda rohkem on vabatahtlikel võimalik leida endale sobivat, mitmekülgset ja ärategemise rõõmu pakkuvat vabatahtlikku tööd.

Lisaks sihtrühmadele on sellisest fookuse seadmisest võitnud ka VTA meeskond. Me ei hüppa enam nii palju ühelt asjalt teisele, ei rebi ennast erinevate tegevuste vahel lõhki. Samas on raskem professionaalsust taotlevale arenduskeskusele stabiilset rahastust leida, et seeläbi taset ühtlaselt kõrgel hoida ning pidevalt uusi lahendusi välja pakkuda.

Kui mõne projekti käigus töötame näiteks välja vabatahtlike kaasamise töövahendid, siis paraku kipub nende levitamine ja töösse rakendamine soikuma, kui kohe uut projekti ootamas ei ole. See on probleem, mille lahendamisega peame pidevalt tegelema.

Loodan, et juba lähemas tulevikus näevad Eesti inimesed ja fondid ühekordsete heategevuskampaaniate ja projektide kõrval vajadust ühiskonna heaks tegutsevaid ühendusi süsteemsemalt ja pikema aja jooksul toetada. Üks ei välista teist, sest mõlemad on vajalikud ning kasulikud.

Kuidas Sulle tundub, kas vabatahtlik tegevus on eestlastele omaseks saamas?

Ma arvan, et eestlastele on väga omane teiste aitamine ning väikeste heategude tegemine, samuti aktsioonidel ja üritustel kaasalöömine. Sootuks vähem on neid, kes korraldamise raske, kuid põneva töö enda peale võtavad ja eestvedajaks hakkavad.

VTA korraldatud uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ näitas 2009. aastal, et tervelt 47% Eesti elanikest oli küsitlusele eelnenud aasta jooksul kas iseseisvalt või mõne organisatsiooni kaudu vabatahtlikuna tegutsenud, kuid kõigest 3% panustavad regulaarselt ja aktiivselt mõne ühenduse eesmärkide ja tegevuste elluviimisse. Siin näen kindlasti kasvuruumi.

2011. aasta on vabatahtliku tegevuse aasta Euroopas. Mida see endast kujutab? Kas vabatahtliku tegevuse aasta mõjutab kuidagi ka tavakodanikku?

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta on ellu kutsutud selleks, et pöörata vabatahtlikule tegevusele ja vabatahtlikele rohkem tähelepanu, sellega seonduvaid küsimusi erinevatel tasanditel läbi arutada ja kogemusi ning tavasid jagada.

Aasta eesmärke püstitades jõuti selleni, et vabatahtlikuna tegutsemine peaks olema lihtne ja mõnus, ühendused peaksid saama vabatahtlikku tegevust tõhusamalt korraldada ning sellest kõigest tuleks ka laiemalt rääkida.

Tavakodanikke kutsutakse vabatahtlikus tegevuses osalema aasta hüüdlausega „Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!“, mis sobib hästi aasta võimalusterohkusega.  Teeme Ära talgupäev 7. mail ei ole kindlasti ainus vabatahtlikke kaasav ettevõtmine. Ma väga loodan, et Eesti ühendused suudavad vabatahtliku tegevuse aasta võimalusi ja meedia suuremat huvi kastutades oma vabatahtliku tegevuse pakkumised inimestele hästi nähtavaks teha ning huvilisi senisest edukamalt kaasata.

Kas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus korraldab samuti mingeid huvitavaid üritusi seoses vabatahtlike aastaga?

26. jaanuaril algusega kell 11.00 korraldame Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta avafoorumi Tallinnas KUMU auditooriumis. Üritus saab teoks koostöös vabatahtliku tegevuse aasta eestipoolse koordinaatori Siseministeeriumiga. Avafoorumil räägitakse aastast lähemalt ning antakse infot selle kohta, mis toimuma hakkab. Kõik huvilised on oodatud, rohkem infot leiab Vabatahtlike Väravast.

2011. aasta esimesel poolaastal viime kõigis maakondades läbi vabatahtliku tegevuse teabepäevad.

Mitmed olulised sündmused on aga koondunud maikuu esimesele nädalale. Sel ajal viibib Eestis rahvusvaheline ajakirjanike tuur. 3.-4. mail toimub kodanikeühenduste liidu EMSL-i kodanikuühiskonna konverents, mis osaliselt kattub 4.-5. mail VTA ja Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) korraldamisel toimuva rahvusvahelise konverentsiga, kus arutatakse vabatahtliku tegevuse tänapäeva ja tuleviku teemadel. 7. mail toimub traditsiooniline üle-eestiline Teeme Ära talgupäev, mille peamiseks eestvedajaks on seekord Eestimaa Looduse Fond, aga tegelik korraldajate ring hõlmab paljusid organisatsioone ja vabatahtlikke.

Kindlasti toimub Euroopa aastaga seoses veel palju põnevat ja infot selle kohta leiab jooksvalt Vabatahtlike Väravast.

Kust saada rohkem infot vabatahtliku tegevuse aasta kohta?

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ametlik koduleht asub aadressil europa.eu/volunteering. Eestis toimuva kohta leiab infot Siseministeeriumi kodulehelt www.siseministeerium.ee ning Vabatahtlike Väravast www.vabatahtlikud.ee.

Vabatahtlik tegevus on väga laiaulatuslik ja mitmekülgne ning selle kohta ilmub infot mitmel pool, kuid Vabatahtlike Värava mõte on just selles, et sealt saab huviline esmavajaliku kätte ning oskab edasi otsida. Vabatahtlike Väravas avaldame uudiseid ja nõuandeid, uuringuid ja ülevaateid, lugusid ja tegijaid. Kõige olulisemaks peame aga vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide andmebaasi ning kuulutuste keskkonda, kust huvilised endale meelepärast ja sobivat tegevust leiavad ning mille abil ühendused saavad endale abikäsi värvata.

Lõppenud 2010. aastal loodi Eestis vabatahtliku tegevuse piirkondlikud keskused. Mille poolest erinevad piirkondlikud keskused Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest?

2010. aastal alustasid tegevust viis maakondlikku vabatahtlike keskust – Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Pärnu- ja Viljandimaal. Iga keskus on pisut oma nägu, kuid läbiva joonena tegelevad kõik vabatahtliku tegevuse võimaluste tutvustamise, teavitamise ja nõu andmisega oma maakonnas.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest erinevad maakondlikud keskused ennekõike selle poolest, et nad on oma maakonna ühendustele ja inimestele lähemal ning saavad nendega tihedalt otse suhelda. Nad tunnevad paremini kohalikke vajadusi ja võimalusi ning saavad seetõttu paremini vabatahtliku tegevuse arengut oma maakonnas suunata.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub pigem selliseid lahendusi, millest on kasu kõigil, sõltumata asukohast, näiteks informatsiooni, koolitusi ja töövahendeid.

Mis sind isiklikult vabatahtliku tegevuse juures kõige enam innustab?

Vabatahtliku tegevuse juures köidab mind kõige rohkem võimalus kohtuda väga toredate inimestega sõltumata nende vanusest, soost või ühiskondlikust positsioonist - inimestega, kes otsivad ja leiavad võimalusi enda jaoks oluliste asjadega tegeleda, probleemid ise ära lahendada ja seeläbi ka ise kasvada ning areneda.

Siinkohal tahan aga poliitikutele ja ametnikele südamele panna, et avalik sektor ei tohi mingil juhul neid tegevusi unarusse jätta, kus inimesed on ise õla alla pannud. Lisaks vajab vabatahtlik tegevus ka tuge, infot, ressursse ja taristut, mille pakkumisel on avalikul sektoril asendamatu roll. Üht-teist on juba tehtud, kuid sada korda rohkem alles teha.

Mina ise olen vabatahtlikuna tegutsenud näiteks lasteaia ja huvikooli hoolekogudes, osalenud Teeme Ära talgutel ja olnud üheks Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoja seltsingu juhtidest. Paraku on viimati nimetatud seltsing näide sellest, et kui vabatahtlikud eestvedajad keskenduvad muudele asjadele või lihtsalt väsivad, siis lõpeb ka koostöövõrgustiku tegevus.

Kui pole üldse raha, mille abil tegevust korraldada ja koordinaator palgale võtta, siis sõltuvad sedasorti ettevõtmised täielikult eestvedajate isikutest. Päris kõiki algatusi ei saa sajaprotsendiliselt vabatahtlikkusele üles ehitada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta