Lahemaal Palmse seirejaamas lõppes ÜRO ja Euroopa Majanduskomisjoni saasteaine konventsiooni alusel tehtava koostööprogrammi "Õhusaaste mõju materjalidele, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestistele" seireprojekti järjekordne etapp.

Seireprojekti töid koordineeris Rootsi Korrosiooniuuringute Keskus, Eestist oli kaasatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK). „Selliseid õhusaaste poolt keskkonnale avaldava mõju uurimise ühisprojekte on läbi viidud Genfi konventsiooni alusel juba alates 1987. aastast,“ ütles EKUK-i Keskkonnauuringute Instituudi direktor Ott Roots.

Koostööprogrammi “ICP Materials” raames toimuvad uuringud õhusaaste ja ilmastiku mõju kohta erinevate looduslike- ja tehismaterjalide korrosioonile, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestistele. „Programm peaks lõpptulemusena andma võimaluse hinnata korrosioonist põhjustatud majanduslikku kahju, seda mitte ainult ajaloo- ja kultuurimälestistele,“ märkis Roots. „Seireandmed võimaldavad valida ka korrosioonikindlamaid materjale, lähtuvalt õhusaaste tasemetest ja ilmastikutingimustest. Selle programmi raames oleme uurinud ka Saaremaa dolomiidi korrosiooni erinevates kliima- ja saastetasemega piirkondades,“ täpsustas ta.

„Aastatel 2008-2009 hoidsime Lahemaal Palmse seirejaamas looduslikes tingimustes tsingi, süsinikterase, lubjakivi ja kaasaegse klaasi materjalide prooviplaate. Saatsime need seejärel edasi Šveitsi, Tšehhi, Prantsusmaa ja Inglismaa uurimisasutustesse korrosioonianalüüsiks,“ märkis Roots. Lahemaa õhust võeti ka lämmastikhappe ja tahkete osakeste proovid, mis saadeti uuringuteks edasi Rootsi. Seireprojekti analüüsitulemused peaks selguma järgmise aasta alguseks.

Projektis osalevaid seirejaamu oli üle Euroopa 24. Tänu heale koostööle selles projektis valiti Lahemaa jaam 11 seirejaama hulka, millistes jätkub kaasaegse klaasi korrosiooni uurimine veel kolm järgmist aastat.

Lisaks lõppes Palmse seirejaamas ka MONET-EUROPE esimene kuus kuud kestnud etapp, mille eesmärk oli uurida püsivate orgaanilisi saasteaineid nii õhus kui ka mullas. Projekti rahastasid Tšehhi Haridusministeerium ja Keskkonnaministeerium ning seda juhtis Tšehhi Masaryki Ülikool.