Ennast on tööl raskem teostada kiusatutel. Ohvril ei võimaldata infot saada, teda kritiseeritakse, ka lasub tal sageli ebavõrdne töökoormus ja tema töötingimused on erinevad teiste samal positsioonil olevatete töötajatega võrreldes.

Tagasiside konstruktiivsus ja mitte solvav sisu on töökultuuri küsimused. Töötajaid ei tohi ebaõiglaselt kohelda, sest vääral kohtlemisel on inimestele laastav mõju.

On uuritud, et kiusatud või väärkoheldud töötaja tööpanus jääb heal juhul selles organisatsioonis, kus kiusamine toimus 80% peale, mitte kunagi enam ei ole see 100%. Töötaja töövõime jääb pärsituks ja seda saab rahasse ümber arvutada.

Tööalane kiusamine on sageli sügavam kui koolikiusamine, kus on rohkem kaudset kiusamist. Samuti esineb isiku kritiseerimist. Võrreldes koolikiusamisega on tööl sotsiaalset ignoreerimist vähem, rohkem on reputatsiooni õõnestamist ja laimu, millel pole tõepõhja all. Infosulus olevat töötajat võib pidada kiusatuks.

Üks kiusamise viisides on ignoreerimine, mille tulemusel lahkuvad mõnikord inimesed töölt.  Ka juhid kuritarvitavad tihtilugu oma positsioonist tulenevat võimu oma töötajate suhtes. Hirmuvalitsemine ei sobi demokraatlikusse Eestisse. Verbaalseks kiusamiseks nimetatakse olukorda, kui ei tervitata üksteist, ei vastata küsimusele. Või vastupidi - kamandatakse.

Kiusajast võib saada ohver, kui teised töötajd ühinevad kiusaja vastu. Kui töökliima ei laabu, siis on üks võimalus lihtsalt töölt lahkuda. Kindlasti ei tohi jääda kannatama!

Soomes näiteks pöördutakse verbaalse kiusamisega arsti poole, kellel on kohustus töötaja ülemust olukorrast informeerida ja anda töötajale haigusleht.

On hea, kui firmas keegi vastutab sisekommunikatsiooni eest.  Kui esineb kiusamist, siis tuleb kohe asjasse sekkuda. Võib teha ka küsimustiku, et asja tõsidusele paremini pihta saada.

Verbaalse vägivalla saab ümber arvutada rahasse, kui loeme kokku mitme töötaja tööaeg häiritud sai. Juht peab olema kursis töökliimaga, mis ta ettevõttes valitseb. Haige sisekliimaga organisatsioonis paistavad probleemid välja, isegi kui neid oskuslikult püütakse varjata.

Sisekommunikatsiooni juht peaks eelkõige hoolitsema selle eest, et  oleks kirjalikult fikseeritud, kuidas tööl tuleb käituda. Selline mapp peaks olema kättesaadavas ja nähtavas kohas kõigile lugemiseks. Töökeskkonda tuleb teadlikult disainida. 

Kuidas käituda?

  • Suhete sasipuntrad tuleb aegsasti lahti harutada - tingimata kitsas ringis. Inimeste lepitamine on kas juhi või kommunikatsioonijuhi töö. Juhile on sageli argumendiks raha, mida vaimne vägivald ettevõttes kulutab. Eelneva lepitusete ühisüritused võivad suhteid veelgi teravamaks ajada. Lapsepõlve mõjud tulevad tööle kaasa, eriti kui on oldud varasemas elus kiusatav.

  • Personalijuhi ülesanne on valida igale tööle sobiv inimene. Suhtlemisoskus on universaaloskus, mida läheb vaja paljudes elukutsetes, ka nendel, kes otseselt klientidega ei suhtle.

  • Kui inimene on saanud haiget, siis ta töövõime paraku langeb. Juht peab olema firmas toimuvaga kursis. Anna juhile vajalikud faktid, kuid jäta otsustamine talle. Ära õõnesta juhi autoriteeti.

  • Väärikus tuleb säilitada ka sellel, kes on suhetes eksinud. Ära lahenda konflikti konfliktiga. Ära lase infot ettevõttest väljaspoole levima.

  • Vaimne vägivald tekitab rahalist kahju, maine kaotust ja inimese sisemine laostamine võib olla vägivaldse kommunikatsiooni tulemus. Me peaksime meeles pidama, et sõnavabadus ei anna õigust teiste inimeste solvamiseks.

  • Alati tuleb fakt ja kommentaar hoida lahus, näiteks tagasiside andmisel.

  • Töötajaid tuleb tunnustada, näiteks tähtpäevade ühine pidamine on väga meeldiv.