Kui Eestis on vastutustundlikke ettevõtteid hakatud esile tooma alles viimastel aastatel, on mujal Skandinaavias see kujunenud juba nõnda iseenesestmõistetavaks, et meediasse satuvad vaid need patused, kes teemaga veel ei tegele. Tänapäeval ei ole vastutustundlik mõtlemine enam pelgalt valik, vaid iga ettevõtte jätkusuutlikkuse võti.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse roheideede konkursi Negavatt projektijuht Anni Raie sõnul ei ole vastutustundlik ettevõtlus enam ammu lihtsalt mainekujunduslik sõnakõlks, vaid see on ettevõtte kasumlikkuse tagamisel üheks keskseks küsimuseks. “Eriti just noorem generatsioon ootab ettevõtetelt avatust ja läbipaistvust – kui seda ei suudeta tagada, puudub tarbijal firma vastu usaldus,” sõnab ta.

Investor Kristi Saare sõnul peavad püüdlusi jätkusuutliku tootmise ja tarbimise poole silmas ka investorid. „Eestis on roheinvesteeringud veel päris algusjärgus, kuid samamoodi nagu arenevad tarbijad, arenevad ka investorid,“ sõnab Saare.

Kui traditsiooniliselt seostatakse jätkusuutlikku ettevõtlust suurte investeeringute ja jõupingutustega, näitavad Negavatilt tuule tiibadesse saanud arvukad roheettevõtmised, et ressursisäästlik lähenemisviis ei tähenda ainult kitsalt keskendumist keskkonnahoiule, vaid aitab reaalselt kaasa ettevõtte kasumlikkusele ja kuvandile ühiskonnas.

Ressursisäästlik mõtlemine toetab innovatsiooni

Suund keskkonnasäästlikkusele sunnib traditsioonilisi ettevõtteid oma seniseid tööprotsesse ümber hindama ning leidma võimalusi, kuidas säilitada või kasvatada ettevõtte kasumlikkust, toimides samaaegselt läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Selle tulemusena sünnivadki lahendused, mis kasvatavad läbi uudsete võimaluste ettevõtete tulubaasi ning annavad võimalusi laienemiseks.

Nii sai alguse ka eelmisel aastal Negavati konkursi võitnud ettevõte INWAY, kes arendab tööstustele elektrimootorite sees olevate laagrite jälgimissüsteeme. “Märkasime, et tööstuses ei jälgita piisavalt laagrite seisukorda, mistõttu esineb palju rikkeid ja tööseisakuid. Kui vahetada laagreid enne nende eluea lõppu, läheb pikaajaliselt kaduma väga palju väärtuslikku raha ja aega, aga kui vahetusega hiljaks jääda, võivad kaod ulatuda koguni sadadesse tuhandetesse,“ sõnab ettevõtte looja Karl Klein.

“Konkursile läksime lihtsalt ideega, sest nägime, kui ebaefektiivne praegune süsteem on,“ ütleb ta. Kuna kogu kontseptsioon on niivõrd uuenduslik, kulus edasise tegevusplaani määratlemiseks mitu kuud, kuid lõpuks on jõutud sisuliste ülesanneteni. „Tänaseks on aktiivse töö tulemusena esimesed sammud tulemuse poole tehtud ja oleme leidnud koostööpartneri, kes aitab meid prototüübi väljaarendamisel. Kogume suurettevõtetelt erineva kulumisastmega laagreid ning katsetame nende peal erinevat tüüpi andureid. Siis on võimalik aru saada, kuidas erinevad andurid koostöös kõige täpsemini laagrite seisukorda näitavad," toob Karl välja ettevõtte järgmised sammud.

Revolutsionääri staatusesse on omas valdkonnas tõusnud ka õpilasfirmana alustanud biokastide leiutaja Wastefox, mille protsesse on inspireerinud 21. sajandi inimeste mugavus. “Me ei sorteeri prügi, sest see on tülikas. Järelikult tuleb midagi muuta,” ütleb Joonatan Oras, kes on ettevõtte üks asutajatest. Esimene prototüüp uuenduslikust biokastist valmis Wastefoxi asutajate peas juba 2016. aastal millest jõuti esimeste müükideni juba 2017. aasta Negavati jooksul.

“Kevadeks on biokastile lisatud ka nutikas küttesüsteem, mis hoiab komposti aastaringselt õige temperatuuri juures. Küttesüsteemi abil saab toidujäätmed ühtlaselt huumuseks muuta ka läbi terve talve ja luua ühtlase kvaliteediga huumust alates mõnest päevast,” kommenteerib ta.

Uus generatsioon esitab firmadele uusi nõudmisi

Firmade esindajate sõnul on igal aastal näha aina rohkem kliente, kelle jaoks ei ole esikohal hind, vaid firma väärtusbaas. „Kliendid esitavad üha enam nõudmisi, millele ettevõte peab vastama – nii toodete kvaliteedi, tegevuse läbipaistvuse kui ka keskkonnasõbralikkuse osas,“ iseloomustab Negavati projektijuht trende, mida Z-generatsioon endaga kaasa toob.

Seda, millist ühiskondlikku lisandväärtust ettevõte loob, peavad noored silmas ka enda äriplaanide koostamisel. Eelmisel aastal Negavati konkursil kolmandale kohale tulnud ECO RACE lauamängu loojad Christiin Klaos ja Susanna Peters tõstatavad läbi kaasahaarava mängu väga elulisi küsimusi, mis õpetavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid vastutustundlikke otsuseid tegema ja vaatama kriitiliselt üle oma tarbimis- ja ostuharjumused.

“Saime Negavati käigus palju väärtuslikke kontakte, kellega koostööd teha. Näiteks plaanime lähiajal korraldada just koolidele suunatud üritusi edendamaks loodushoidu ja keskkonnateadlikku tarbimist läbi ECO RACE mängu. Lapsed on meie planeedi tulevik, aitame neil teha paremaid valikuid,” toovad neiud välja. Hetkel on lõplik versioon mängust veel arendamisel ning otsitakse sobivaid materjale, et toote kõikide osade loomisel oleks kasutatud ainult taaskasutatud materjale. „Nuppe mängulauaga kaasa ei tulegi, sest igas majapidamises on kindlasti juba mõni nööp, sent või kork olemas, mida nupuna kasutada,“ ütleb Klaos.

Koos sõbrannade Christiini ja Susannaga alustas mullu programmis ka ettevõtmine Recyclist – uue nimega Jääkmaterjalide Voog – mis unistab maailmast, kus ei teki jäätmeid, vaid materjalid püsivad pidevalt ringluses. Ettevõtmise üks loojatest Mayri Tiido on koos oma meeskonnaga arendamas välja veebiplatvormi, mis ühendab ettevõtteid, kelle tootmisjääk võiks olla soodsaks tooraineks mõnele teisele tootjale.

“Kui igaüks meist näeks, et kõik, mida meie enam ei vaja ei pea olema automaatselt prügi, säästaksime väga palju ressursse ja edendaksime ettevõtteid üle kogu Eesti,” unistab Tiido. Tänaseks on Negavatilt välja kasvanud algatus oma ideed arendamas programmis Accelerate Estonia, kus Eesti riik toetab kokku kuni 600 000 euroga nelja algusjärgus äriideed, lootuses, et mõnest neist kasvab samasugune rahvusvaheline edulugu, nagu on e-residentsus.

Hea investor näeb trendi ette

Investor Kristi Saare sõnul on sellised keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööravad inkubaatorid äärmiselt olulised, sest lubavad testida äriideid enne nende investorite juurde viimist.

„Mida aeg edasi, seda rohkem pööravad investorid tähelepanu sellele, et lisaks tootlusele saab oma otsustega maailma mõjutada. Selle ootuse peegeldumist on näha ka mitmete alustavate ettevõtete äriplaanides, kus on eraldi välja toodud näiteks keskkonnakaalutlused, tarneahela jätkusuutlikkus ning erilisus võrreldes olemasolevate traditsiooniliste ärimudelitega,“ toob Saare välja ning rõhutab, et lisaks investoritele mõjutavad ressursisäästlikesse algatuste rahastamist ka valitsused, rahvusvahelised regulatsioonid ja mitmed muud tegurid – tõeline edasiliikumine jätkusuutliku ettevõtluskeskkonnani saab toimuda vaid kõikide osapoolte koostöös.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta