Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 10. korda Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemaga, kui seadus nõuab. 10 aasta jooksul on välja antud vastutustundliku ettevõtluse indeksi pronks-, hõbe- või kuldtase kokku mitmesajale erinevale Eestis tegutsevale ettevõttele. 2018. aasta vastutustundliku ettevõtluse märgised anti üle 24. mail õhtul pidulikul galal.

  • Majandus
  • 28. mai 2018
  • Foto: Vastutustundliku ettevõtluse gala. Kalev Lilleorg

Pronks- hõbe- või kuldtaseme märgise sai tänavu kokku 70 ettevõtet.  

"Vastutustundliku ettevõtlusega tegelemiseks peab julgust olema: tulla välja initsiatiividega, mis on olulised ja mis võivad osutuda ka majanduslikult kasulikuks – see nõuab julgust,“ ütles Vastutustundliku Ettevõtluse galal ettevõtja Jüri Raidla. „Ühiskondliku mõõtmega ma muudan ja loon seda ühiskonda, kus ma olen. Sotsiaalne vastutus ja korporatiivkodanikuks (ingl corporate citizen) olemine, peab olema väärtuspõhine ja pika perspektiiviga, see ei tohi olla mitte mingil juhul ainult turunduslik võte. Pikki aastaid nii toimides vead oma organisatsiooni ja kollegid kaasa ja siis tunnetad, et nemad lükkavad sind sinnapoole, kuhu algul neid tõmbasid.“

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht Alo Ivask rõhutas oma sõnavõtus ettevõtjate rolli riikliku majanduspoliitika kujundamisel. „Eestis elavatel inimestel läheb hästi siis, kui meie ettevõtjatel läheb hästi. Ettevõtlusel on niivõrd suur mõju kogu ühiskonna arengule, et poliitikakujundajad ja -elluviijad peavad ettevõtjate arvamusega arvestama. Samavõrra peavad ka ettevõtjad tundma õigust ning kohustust võtta sõna teemadel, mis mõjutavad meie majandusarengut, ettevõtluskeskkonda, maksusüsteemi ja teisi ühiskondlikult olulisi valdkondi,“ sõnas Ivask. „Vastutustundlik ettevõte on kahtlemata ettevõte, kes näeb numbritest kaugemale ja omab visiooni, mille alusel osaleda poliitika kujundamisel. Samavõrra oluline on koostöö, mis aitab meil edendada kultuuri, mis hõlmab riiki, ettevõtjaid, erialaliite, koostööpartnereid ja seeläbi kõiki elanikke. Me ei pea alati kõiges nõustuma, aga me peaksime üksteist kuulama ja üksteisega arvestama,“ lisas ta.

„Indeksi läbinud ettevõtted on kindlasti Eestis ühed eesrindlikumad. Suhteliselt põhjaliku ankeedi läbitöötamine aitab ettevõtetel oma tegevust ümbritsevas kontekstis paremini mõtestada,“ ütles Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop. „Mingil määral peegeldub ankeetides ka meie ettevõtlusmaastiku küpsus. Indeksis osaleja ei pea olema täiuslik. Aastate möödudes on aga selgelt näha, et ettevõtjad on muutunud oluliselt teadlikumaks sellest, kuidas nad ümbritsevat mõjutavad. Arvukatele uuringutele tuginedes on strateegiline sotsiaalne vastutustundlikkus ettevõtetele ka majanduslikult kasulik.“

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) (www.csr.ee) on 2005. aastal loodud organisatsioon, mis koondab vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid. Foorumi roll on edendada mõtteviisi, et äritegevus peaks lisaks kasumiteenimisele olema ka sotsiaalselt vastutustundlik, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus. 

Alates 2007. aastast korraldab VEF vastutustundlikkuse alast hindamist: Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksit. Vastutustundliku ettevõtluse indeksi laureaadid 2017:.

Vastutustundliku ettevõtluse indeksi platvorm on loodud koostöös avaliku-, kolmanda ja erasektori organisatsioonidega, sh näiteks Justiitsiministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tööinspektsiooni, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning EBS-iga. Indeksis saavad osaleda kõik ettevõtted indeks.csr.ee platvormil iga aasta alguses. Foorum tunnustab edukaid täitjaid pronks-, hõbe- ja kuldtaseme märgistega.