Eesti Vee-ettevõtete Liit tähistab rahvusvahelist veepäeva 22. märtsil 2019. a ettekannete ja aruteluga kliimamuutuste mõjust Eesti veekeskkonnale. Iga aastaga suureneb meie vee-ettevõtetel vajadus tegeleda muuhulgas kliimamuutustest tingitud probleemide lahendamisega. Ühelt poolt kimbutab veepuudus, teiselt poolt tuleb tegeleda liigveega.

  • Veemajandus
  • 21. märts 2019
  • Foto: Õhtu Kasari jõel. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

„Inimese mälu on lühike, juba on paljudel meelest põuane suvi ja vee-ettevõtete palved piiri pidada muru ja köögiviljataimede kastmisega. Hinnati põllumajandusele tekkinud kahju suurusi ja maaeluminister asus koheselt pakkuma rahalist tuge (seda küll soodustingimustega laenude näol). Kuid liidul puudub info, et oleks hinnatud finantsmajanduslikku mõju Eesti veesektorile, mis tulenes klimaatiliste tingimuste eriolukorrast. Veesektoris on tarbija see, kelle õlule langeb koheselt ka kliimamuutustest tingitud probleemide lahendamiseks tehtud kulutuste kandmine“ sõnas Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.

Meeldetuletuseks kaks kõige drastilisemat olukorda möödunud suvest. Viimsi veehaardes  veevarud vähenesid tänu liigsele aedade kastmisele kriitilise piirini, mistõttu oli Viimsi Vesi AS sunnitud veetarnet elanikele piirama. Kui tarbimist poleks piiratud, siis oleks tulemuseks olnud see, et merevesi oleks tunginud põhjavee kihtidesse ja jäädavalt rikkunud kogu veehaarde joogivee. Selleks, et Tallinna elanikud saaks joogiveega piisaval määral varustatud, tuli lisaks Ülemiste järve veevarudele appi võtta ka Paunküla veehoidlas olev vesi. Tallinna Vesi AS pumpas veehoidlast vett välja lubatust vähem, kuid ka selle mõju veehoidlale üldisena oli märkimisväärne. Meedias ilmunud pildid ilma veeta veehoidlast ja nukralt vett ootavatest paatidest süüvisid paljudele mällu.

Rahvusvahelisel veepäeval tahab Eesti Vee-ettevõtete Liit juhtida tähelepanu kliimamuutustest tingitud probleemidele. Esinema on palutud  Keskkonnaministeeriumi Kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks, et anda lühike ülevaade kliimaalase poliitika õiguslikust raamistikust. Tuntud veekaitse ekspert Kristjan Piirimäe on lubanud selgitada ja tuua näiteid mõjudest Eesti veekeskkonnale. Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna vanemteadur Ivar Annus tutvustab sademeveesüsteemide projekti NOAH, mis on ellu kutsutud just kliimamuutustest tingitud liigveega tegelemiseks. Ettekannetele järgneb arutelu kuuldu põhjal.

Üritus toimub reedel, 22. märtsil 2019 kell 14:00-16:00 TalTech-i Mektory suures saalis Tallinnas