Igal aastal tapetakse looduses ligikaudu 2–3 triljonit veelooma ja umbes 100 miljardit kasvatatakse äärmiselt kannatusterohketes tingimustes. Üleilmses mõistes haigutab veeloomade heaolu asemel hiiglaslik kuristik, sest „suurema heaolu“ tähendus on siiani paika panemata.

  • Veemajandus
  • MTÜ Loomus
  • 14. jaanuar 2021
  • Foto: https://pixabay.com/photos/heart-love-sunset-shape-sign-3147976/

Loomade heaolu organisatsioon Aquatic Life Institute on võtnud sihi, et paika pandaks looduslikult ja farmides kasvatatavate veeloomade heaolu standardid. Selleks levitatakse uurimistulemusi ja loodi esimene veeloomade heaolu eest seisev koalitsioon Aquatic Animal Alliance, et toetada tööstusharu muutumist. Koalitsioon koosneb juhtivatest loomakaitseorganisatsioonidest, näiteks kuuluvad sinna The Humane League, Compassion in World Farming ja Mercy for Animals.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuhi Annaliisa Posti sõnul on tegu positiivse suunaga, ent ta näeb ka kitsaskohti. “Arvestades kalade heaolu ja nendega seotud tingimustes valitsevat suurt tühimikku, on see suur samm edasi. Paraku ei lahenda heaolu standardid probleemi, et üle maailma tapetakse meeletutes kogustes kalu. Selle probleemile on siiski ainus lahendus lõpetada kalapüük ja kalafarmide tegevus,” rääkis Post. Lisaks tõi ta välja, et on endiselt levinud väärarusaam, et kalad ei tunne valu.

Mercy for Animalsi loomade käitumise ja heaolu teadur Walter Sanchez-Suarez rääkis VegNewsile, et inimeste ekspluateeriva käitumise tõttu kannatavate veeloomade hulk on vapustav. “Nagu meie viimane kontrollkäik USA kalakasvandusse paljastas, langevad kalad sageli hirmsa väärkohtlemise ohvriks – seda ei juhtuks iialgi teiste tundevõimeliste olenditega, nagu koerad, kanad või sead,” selgitas ta.

Aquatic Life Institute on teinud üleilmselt koostööd ekspertidega, et koostada esimene omataoline kõikehõlmav veeloomade heaolu juhend. See koosneb viiest n-ö sambast, mis käsitlevad ideaalse keskkonna, söötmise, ruuminõuete ja asustustiheduse, veekvaliteedi ning surmamise küsimusi.

Samal ajal töötavad vegantoiduettevõtted välja innovatiivseid taimseid mereande, et pakkuda loomasõbralikku asendust kalatoodetele ja päästa maailma ookeanid ülepüügi käest. Eestiski võib taimseid alternatiive leida nii poeriiulitelt kui toidukohtade menüüdest. Näiteks on müügil tuunikala meenutav tofu merevetikatega ja krevetimaitselised tofutükid ning Tallinna vanalinnas asuva Vegan Restoran V menüüst leiab veganverisooni fish & chips’ist.

Kes soovib aga ise kokata, leiab põnevaid retsepte Loomuse kampaania Armas Kala kodulehelt. Näiteks on seal juhend, kuidas valmistada porgandilõhet, taimset heeringat ja vegansushit.