Esmaspäeval, 31. augustil  täitus 150 aastat esimesest Vilsandi rannikujaamas koostatud ilmaprognoosist. Sel Eesti meteoroloogia ajaloos olulisel päeval külastas Vilsandi ilmajaama ka saarte visiidil viibinud keskkonnaminister Marko Pomerants. "Kui ikka lõõbitakse selle üle, mis idast kõik tulla võib, siis Vilsandi ilmajaama inimestelt saame me esimesena teada, mis meid läänest ootab. Seda vähemasti Ilma kohta  ja seetõttu on Vilsandi ilmarahval eestimaalaste jaoks oluline roll täita," lausus minister Pomerants kohalolijatele.

Vilsandi vanim säilinud ilmavaatlusraamat on ajavahemikust 31. august 1865 kuni 31. detsember 1870. Vaatluskoht oli tuletorni juures, mis oli tollal ainuke riiklik institutsioon saarel, kui piirivalve välja arvata. Esimene teadaolev vaatleja oli pagunikandja, alamporutšik Petrov ning vaatlused toimusid iga kahe tunni tagant.

Olgugi et 2003. aastast on Vilsandi ilmajaam poolautomaatne, saab mitmeid vaatlusi teha vaid manuaalselt (pilvede liik, hulk ja kõrgus, sademete hulk, ilmastikunähtused, maapinna seisund, lumikatte paksus vaatlusväljakul ja nähtava ümbruse lumega kaetus).  Kui vaatlusväljakul ilmaandmeid registreeriva tehnikaga peaks midagi juhtuma, peab vaatleja viivitamatult üle minema manuaalsetele vaatlustele.

Nagu Tallinn-Harku aeroloogiajaam ning Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam, kuulub ka Vilsandi rannikujaam Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) kliimajaamade võrgustikku. Loetletud jaamade andmed on üheks sisendiks maailma kliimamuutuste uuringutes, seega peavad need olema väga kvaliteetsed. Vilsandi rannikujaam töötab selle nimel ööpäevaringselt.

Selle aasta 2. detsembril möödub 150 aastat süstemaatiliste ilmavaatluste algusest ka Tartus, mida loetakse ühtlasi ka Tartu meteoroloogiaobservatooriumi tegevuse alguseks. Lisaks alustati 150 aastat tagasi pidevaid ilmavaatlusi ka Pakril ja Sõrves.