Tõenäoliselt on Eestis veel varasemaid hiireviusid, aga jälgimisvõimalusega pesadest esimeses on esimene muna (alates 28. märtsi keskpäevast). Täna tasub oodata teise muna munemist.

  • Elurikkus ja looduskaitse
  • 30. märts 2015
  • Hiireviu. Pildistas Spencer Wright North Walshamist, England [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons

Hiireviud võivad muneda kuni viis muna, sagedamini küll 3-4 headel hiireaastatel ja 2-3 kehvematel aastatel. Praegusel varakevadel tundub hiiri põldudel jätkuvat, aga see ei pruugi nii jääda. Seega ennustada munade arvu pesas on keeruline.

Kui pesa ehitamise perioodil võis hiireviusid pesa juures näha enamasti hommikuti, siis nüüd saab mune jätta omapäi vaid lühikeseks ajaks - pasknääride häält on sageli kuulda ja munaroast oleks nad kindlasti huvitatud.

Teises jälgitavas hiireviu pesas käib veel pesa kohendamine, aga munemine võib sealgi varsti alata.

Mõlemas veebikaameraga varustatud hiireviu pesa kohta saab pesitsevatele paarilistele nimesid pakkuda kuni 1. aprillini, kasutades vastavat vormi.

Rohkem infot mõlema kaamera kohta. Ka ingliskeelses foorumis.

Hiireviu Villu, kelle kevadrännet jälgisime, on jõudnud oma pesitsusalale Põlvamaal, aga tema pesa me veel ei tea ja kaamerat seal pole.

Hiireviude pesaelu jälgime Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind 2015 projekti  raames, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja toeks on ka mitmed teised abilised.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Viu 2015
Jäälind 2014
Nurmkana 2013
Tüllid 2012
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995