Suvise vabadusekaotuse nimeks oli kolmenädalane taimepraktikum Vormsi saarel. Mina olin üks vangidest ehk vaene vabaduse kaotanud tudeng.

Üks kolmetunnine jalutuskäik sai ise vabaks võideldud. Kleebitud said herbaariumi selleks päevaks vajalikud taimed ja olingi silmapiirilt kadunud.

Vabaduse maitse, mis uuesti suhu tuli ja ei tohtinud enam kaduma minna, viis mind saarele kolama. Ronisin ka vene piirivalve poolt mahajäetud torni. Vabaduse käigu tasu oligi käes, seal üleval oli rongapesa. Ehtne pesa, okstest kokku kantud ja hobusekarvadega vooderdatud.

Vabaduses käigu tasu oli sellega käes ja õhtul kui kõik juba magasid, panin selle aastakausta kirrja. Vabaduse tasu on alati minu jaoks midagi otsima minna. Ja kui vaba hing midagi leiab, siis tulebki vabaduse hea maitse suhu ja ei lähe enam kaduma, mis oligi ka minu tollase käigu eesmärk.

Kui praktikum läbi sai, olin ülejäänud suveks vaba mees ja hea tuttav vabaduse tunne oli tagasi ja mine sa tea, ehk see mõnetunnine saarel tehtud käik oligi see, mis mind edasi vabaduse eest pani võitlema. Et kõik sada taimenime saaksid selgeks ja kõrred kleebitud, kuni vabadus saabus. Rongapesast tornis olin seni lugenud vaid mõnest raamatust. Nüüd oli mul endal väike raamatulugu kirja panna ja seda ikka tänu vabadusele, mis mind kunagi vabadust raamatutest otsima pani ja siis juba omapead kolama viis.

Vormsi, heinakuu, 1991.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!