„Mõista, mõista, mis see on. Vältida võimatu, endale hoida mõttetu, on väärtuslik, aga sina maksad, et sellest lahti saada.“ Küsige seda mõistatust mõnel rahvarohkemal üritusel ja vaadake, mis te vastuseks saate. Ahjaa, vihjeks võite öelda, et sooja annab see ka.

Tänapäeval on keeruline mitte puutuda igapäevaselt kokku jäätmetega. Ole sa püüdlik ökoinimene või osturallide sõltlane, prügi tekib igal juhul.

Jäätmekäitluse põhitõde ütleb, et elukeskkonna inimväärsena hoidmiseks ja loodusressursside säästmiseks, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnahoidlikult koguda ja käidelda.

Eesti Keskkonnateabe Keskuse hinnangul tekib Eestis üle 80% jäätmetest tööstuses, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse* ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekib veel puidutööstuses ja tsemenditootmises – need jäätmed suunatakse peamiselt taaskasutusse. Põlevkivitööstus vastutab ka 98% ohtlike jäätmete eest.

Riho Mõtlep doktoritöö

FOTO: Puurimistööd Kohtla-Järve poolkoksimäe koostise uurimiseks. Lisaks poolkoksile on neile mägedele ladestatud ka pigijäätmeid ja muid vedelaid põlevkivi keemiatööstuse jäätmeid. Pildistas Riho Mõtlep, Tartu Ülikool.

Väo

FOTO: Hakkepuitu kasutab energiaallikana näiteks Väo koostootmisjaam Harjumaal.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Kümne aastaga 10 mullikat

Need jäätmed, millega meist igaüks kokku puutub ehk olmejäätmed, moodustavad kogu riigi jäätmetekkest vaid 3%. Eestimaalastena tekitame keskmiselt 400 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas, mis eraldi võetuna polegi nii vähe. Kui 400 kilogrammi kaaluna hoomamatu tundub, siis manage silme ette ühe ruumi jagu lepahalge või ühe kuupmeetri jagu märga ning kokku vajunud lund. Sama palju kaalub ka talu karjamaal rohtu näriv mullikas.

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitlushierarhiast* ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb keskkonnahoiu seisukohast vaadatuna hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutus, materjalina ringlussevõtt ja energia tootmine. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.

Jäätmehierarhia

JOONIS: Jäätmekäitlushierarhia näeb ette keskkonnahoidlikuma jäätmekäitlusviisi eelistamist. Prügilasse ladestamine on kõige ebasoovitavam lahendus.

Olmejäätmete probleemiks on nende suur maht

Kui aastal 1992 oli Eestis kokku 225 prügimäge, siis tänaseks on alles jäänud vaid viis suurt euronõuetele vastavat prügilat: Väätsal, Jõelähtmel, Uikalas, Tormas ja Paikusel.

Alates 2006. aastast on ladestatud keskmiselt 68% tekkinud olmejäätmetest. Taaskasutusse võetud olmejäätmetest moodustavad enamiku bioloogiline ringlussevõtt* ja pinnasetöötlus aia- ja haljastujäätmetest*. Kogutud ja sorteeritud olmejäätmed (paber ja papp, metallid) ning kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed eksporditakse ning taaskasutatakse peamiselt väljaspool Eestit.

Vana tehnika

FOTO: Elektroonikajäätmeid saab Eestis ära anda jäätmejaamadesse. Pildil on Tallinnas Artelli tänaval. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

2010. aasta detsembris avaldas Riigikontroll pakendikäitlejaid kritiseeriva auditi* „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus“, mille hinnangul ei ole tekkivate olmejäätmete probleemiks tänapäeval mitte nende kaal, vaid hoopis nende maht. Auditi hinnangul moodustavad kodumajapidamise pakendijäätmed 34% segaolmejäätmete massist ja kuni 60% mahust. See tähendab, et üle poole prügikastist on täidetud äravisatud pakenditega.

Mida rohkem on prügis pakendeid, seda rohkem võtab prügi ruumi: seda tihedamini peab prügiauto meie prügikasti tühjendama ja seda rohkem me jäätmekäitlusele kulutame.

Olmejäätmete 100-protsendiline ringlusessevõtt jääb esialgu unistuseks

Viimastel aastatel on Eestis hakatud rääkima prügi põletamisest kui prügilatesse ladestamise alternatiivist. Paraku tekitab teema vaidlusi, kuna inimesed ei valdkonnaga kursis. „Sageli on püütud väita, et prügi energiakasutust polegi vaja. Keskenduda tuleks vaid prügi materjalina ringlusse võtmisele,“ ütles Bioneerile Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. „Paraku eeldab ringlussevõtt üldisena väga head liigitikogumist. Eestis kogutakse praegu liigiti kokku umbes 26-27% olmejäätmetest. Euroopa Liidu parimates maades on see protsent 55-60. Isegi, kui suudaksime liigitikogumist kahekordistada, jääks ikkagi pool kogumata,“ selgitas Eek.

Prügikastid jäätmemajas.

FOTO: Kas Sina sorteerid prügi?
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Eelpool nimetatud Riigikontrolli auditist selgub ka, et pool Eesti elanikest ei tea, et nad saavad pakendeid tasuta ära anda. Kuigi suur osa elanikest väidab end olevat kursis, kuidas peaks toimuma pakendite liigiti kogumine ning kuhu võib pakendijäätmeid visata, sordivad olmeprügi hulgast pakendijäätmeid välja siiski vähesed. Seeläbi maksavad inimesed pakendi eest esmakordselt seda poest ostes ning uuesti siis, kui jäätmevedaja tühjendab olmejäätmete prügikasti.

Kuna olmejäätmete võimalik põletamine jäätmepõletustehastes ei aita kaasa jäätmete ringlussevõtule, on jäätmete põletamine ja jäätmekütuse tootmine aktsepteeritavad lahendused alles pärast ringlussevõtu võimaldamist.

Olmejäätmete põletamine tehases ja prügikütuse* tootmine selle edasiseks põletamiseks näiteks tsemendiahjudes, on need kaks peamist käitlusviisi, mida jäätmetest energia saamiseks laiemalt rakendatakse.

Olukord Eestis

Euroopa Liidus on selgelt jälgitav suundumus, et Põhja- ja Kesk-Euroopas, kus on külmad talved ja kõrgenenud tarve soojaenergiale, investeeritakse praegugi selgelt põletustehastesse. Lõuna-Euroopas, kus soojaenergial on vähem turgu, investeeritakse aga prügikütuse tootmisse. Eestis on nüüd juba olemas mõlemad ja ei saa öelda, et üks oleks teisest parem või halvem lahendus, arvas Peeter Eek.

Purustatud jäätmed. Pildistas Katrin Lipp.

FOTO: Prügikütus kujutab endast peenestatud jäätmete segu.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Jäätmekütust toodab Eestis näiteks Ragn-Sells. 2011. aasta oktoobris avati Tallinnas Suur-Sõjamäel Ragn-Sells jäätmekütusetehas, mis on võimeline käitlema kuni 120 000 tonni jäätmeid aastas.

Kunda Nordic Tsement aga kasutab tsemendi tootmiseks prügikütust, mis koosneb peamiselt Eestist saadud ja siin peenestatud paberi-, kartongi-, tekstiili-, plastpakendi-, romuauto ja elektriseadmete põlevjäätmetest. 2012. aastal andsid jäätmekütused tehasele 26% klinkripõletuseks vajalikust soojusenergiast, selgitas Bioneerile tsemenditehase keskkonnajuht Kalle Kikas. Koostöötlemisel taaskasutatakse uue toote valmistamiseks ära jäätmetes olev energia ja põlemisel tekkiv jääk asendab osaliselt toorainet. Kogu protsess toimub tsemenditehases nii, et uusi jäätmeid ei tekitata.

Kunda tsemenditehas

FOTO: Kunda tsemenditehas vajab prügikütust tsemendi tootmisel.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

 Kunda tsemenditehas

FOTO: Kunda tsemenditehase prügikütuse hoidla 2012. aastal.
Foto avaldamise õigused: AS Kunda Nordic Tsement. 

2013. aasta suvel täisvõimsusel alustav Iru elektrijaama jäätmeplokk on uue põlvkonna keskkonnahoidlik jäätmepõletustehas. Kui täna jääb Eestis sorteerimisest üle ja ladestatakse prügilatesse ca 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, siis jäätmeploki valmimisel hakatakse igal aastal energia tootmiseks taaskasutama 220 000 tonni prügi. See tähendab, et prügilatesse rändavate segaolmejäätmete hulk langeb Eestis ca 70%. Kasutades prügi energia tootmiseks jätab Eesti Energia Iru elektrijaam aastas kasutamata 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi.

Prügipõletusjaamad kummutavad müüte

Eesti Energia toob tehase keskkonnamõjude kohta näite, et bioküttel Väo koostootmisjaam, Narva maanteel sõitvad veoautod ning paarkümmend ahjuküttel eramut saastavad võrreldes jäätmeplokiga Iru piirkonda rohkem. Iru jäätmeplokiga seotud mõjusid ja eelkõige võimalike heitgaaside ja saaste hajumist on võrreldes seniste teiste arendustega Eestis hinnatud kõige paremal tasemel.

Kuna rajatav jäätmeenergiaplokk hakkab osaliselt asendama ühte seni maagaasil töötanud energiaplokki, siis summaarselt võimalikud õhuemissioonid hoopis vähenevad.

Peeter Eeki sõnul võib Eesti Energia Iru jäätmeploki hinnangut lugeda realistlikuks. Sarnaseid jaamu on näiteks Saksamaal põhjalikult uuritud (http://www.zvaws.de/index.html).

Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki ehitus

FOTO: Just nende uste kaga saab toimuma prügi põletamine Iru jaama jäätmeplokis. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Iru jäätmeploki ehitusega seotud avalikel aruteludel on Eesti Energia sõnul inimestele muret tekitanud dioksiinide keskkonda sattumine. Kuna dioksiinid on igasuguse kloori (laiemalt halogeene) sisaldava materjali põletamise saadus, eriti suhteliselt madala temperatuuril (<800°C) põletamisel, siis tekib seda ka täiesti tavalise puidu põletamisel. Iru jäätmeploki aastaseks dioksiinide õhku paiskamise koguseks lubatakse 0,125g. Võrdlus paarikümne ahjuküttel eramuga on igati asjakohane. Lisaks võimaldab Iru jaama 202-meetrine korsten väljuvate gaaside suurt hajutamist.

Iru jäätmeploki ehitamine liigub graafikust eespool ning kui katsetamine ja lõplik seadistamine on edukas, alustab jäätmeplokk stabiilset elektri ja soojuse tootmist umbes jaanipäevast. Jäätmeenergiaplokk võimaldab tallinlaste ja selle ümbruskonna elanike segaolmejäätmeid kasutada elektri ja soojuse tootmiseks, pakkudes kolmandiku võrra odavamat prügi ära andmise hinda.


Tunne mõisteid!

Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

Jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitluse eelistused – 7. juulil 2011. aastal kiitis Vabariigi valitsus heaks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Selleks, eelistatakse eelkõige jäätmetekke vältimist ja vähendamist, millele järgnevad korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus (sh energiakasutus ehk jäätmete põletamine ja pinnasetäiteks kasutamine). Kõige ebasoovitavam jäätmekäitlusviis on jäätmete kõrvaldamine, mis Eesti tähendab jäätmete tavapärast ladestamist prügilatesse.

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Pinnasetöötlus aia- ja haljastujäätmetest hõlmab endas näiteks kalmistuprahti, parkide hooldamisel tekkinud jäätmeid jms. Nimetatud jäätmeid kogutakse eraldi biojäätmetest ning saadud kvaliteetkomposti võib siis kasutada haljastuses või muul sobival viisil.

Prügikütus, mida saadakse prügi purustamisel ja kütteväärtuslikuma osa eraldamisel, koduse pliidi alla või kaminasse ei sobi, küll aga suurtesse tehaseahjudesse Kundas või ka elektrijaamas, sest selle kütteväärtus on kõrgem kui põlevkivil.

Põlevkivijäätmed - Põlevkivi ei ole puhas kütus. Põlevkivi tekkimisel umbes 450 miljonit aastat tagasi, settis koos orgaanilise aine – kerogeeniga – nii karbonaatset materjali kui ka liiva ja savi. Pealegi läheb koos põlevkiviga ahju ka seda ümbritsevat lubjakivi. Seetõttu tekib põlevkivi põletamisel elektrijaamades ja õlitootmisel suur hulk jäätmeid. Elektrijaamades tekib tuhk ja õlitootmisel nn. poolkoks. Hinnanguliselt on Eestis sel viisil tänini tekkinud umbes 300 miljonit tonni tuhka ja umbes 100 miljonit tonni poolkoksi. Aastas lisandub tuhka umbes 5–7 miljonit tonni ja poolkoksi ligikaudu miljon tonni. Kahjuks ei ole nende jäätmetega siiamaani suudetud suurt tarka ette võtta.


Loe lisaks: