Üks inimrühm oli mul päev otsa kantseldada. Nad vatrasid minu taga ja ümber võõras keeles ja tahtsid näha midagi lahedat. Näinud juba mitut lahedat poolsaart ja lahte, ei saanud neil isu giidist ja lahedast maast täis.
- Marek Vahula lood
- 29. september 2023
Altja kaluriküla oli päeva viimane vaatus. Väikese lahe kohale ilmus kalakotkas rappelendu tegema. Linnuhuviliste rühm oli saanud oma ja merelaht kalakotkaga tunnistati päeva naelaks.
Õhtul päeva kirja pannes, esitasin iseendale küsimusi. Üks neist päris aru, et miks ma varem kalakotkast merel näinud ei ole. Ehk rahutu meri ise annaks vastuse, sest rahutu veepind just hea ei ole üleval raplevale kalamehele ja ta ei näe eriti palju vee sisemusse.
Ära saadetud inimrühm võtab vahel tüki giidist endaga kaasa. Seda tegi ka see linnugrupp ja vaid õhtutund iseendaga tõi midagi selle asemel tagasi. Kalakotkas ja meri ei ole nii suured sõbrad kui algul arvatakse. Ja seda tõdesin ma isegi ja õhtuses rahus kui rahutu rühm ja meri olid jäänud seljataha.
Altja, 1996
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
