Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.

„Merehunt“ on Eesti merekeskkonna digitaalne kaksik ehk virtuaalne platvorm, mis võimaldab meres asuvate nutipoide võrgustiku kaudu koguda ja analüüsida andmeid reaalajas. Pilootprojekti esimeses etapis selgitati välja mereandmete ja -teenuste vajalikkus hetkel ja tulevikus.

„Pilootprojekti esimeses etapis selgus, et kõige enam vajab sektor oma ülesannete täitmiseks prognoose, mis aitavad planeerida välitöid ja olla abiks navigeerimisel. Ligi 75% vastanutest soovis, et nutipoid edastaksid andmeid reaalajas, mis parandaks oluliselt andmete ajalist ja ruumilist katvust võrreldes tänasega,“ sõnas Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus. „Eesti mere digitaalne kaksik on seega suure potentsiaaliga ambitsioonikas projekt, mis aitab tulevikus kiiremini avastada merereostust, suurendada meresõiduohutust ja monitoorida keskkonnaseisundit.“

Pilootprojekti esimeses etapis kaardistatud vajaduste, analüüsitud tehnoloogiate ja lahenduste ning saadud tulemuste põhjal pakutakse välja Eesti ja Läänemere olusid arvestav eskiisprojekt.

„Vahetulemused näitasid, et nutipoidega mõõdetavatest parameetritest soovitakse enim lainetuse, hoovuste ja temperatuuri andmeid. Paljud osapooled olid huvitatud ka fotodest ja videotest, kas siis arendatava kauglootsinduse, keskkonnareostuse tuvastamise või siis näiteks udu ja jää tingimuste jälgimisel,“ selgitas konsortsiumi juht Urmas Lips.

Pilootprojekti rahastatakse Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondist. Innovatsioonifondi juhi Anne Jürgensoni sõnul on projekt taas hea näide sellest, kuidas uudsete lahenduste ja tehnoloogia abiga saab avalikke teenuste kvaliteeti oluliselt parandada.

„Projekti esimene etapp andis väärtuslikud teadmised avaliku sektori täpsemate vajaduste kohta merekeskkonna andmete teemal. Siit on hea edasi minna ning leida optimaalne ja kulutõhus lahendus, mida väikses mahus läbi katsetada. Katse omakorda annab olulist infot hiljem võrgustiku täies mahus väljaehitamise otsusteks,“ rääkis Jürgenson.

Innovatsioonifondi tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Riigikantselei ja Kliimaministeeriumi poolt veetava pilootprojekti "Merehunt" eeluuringut viib läbi Tallinna Tehnikaülikool koostöös Flydog Solutions OÜ ja Nortal AS-iga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta