29. mail tähistab Lahemaa rahvuspark oma 40. sünnipäeva. Keskkonnaamet ja SA Virumaa Muueseumid kutsuvad kõiki loodus- ja kultuurihuvilisi rahvuspargi juubelipeole Palmse mõisasse.

  • Bioneeri uudised
  • 26. mai 2011
  • Kolga lahte pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Sünnipäevapeol jätkub kõigile huvipakkuvat tegevust looduse ning kultuuripärandi töö- ja õpitubades ning loodusõppe huviprogrammides.

Rahvuspargi ajalugu taaselustub filmilintide vahendusel: kinolinale jõuab rahvuspargi algusaastate dokumentalistika, teiste hulgas 1984. aastal loodud ja 2011. aastal taastatud Peeter Toominga film "Lahemaa rahvuspark". Lahemaa väärtusi tutvustab sünnipäevaks valminud fotonäitus "Väärtuslik Lahemaa". Meeleolu loovad rahvakultuurirühmad. Pidu jätkub muusika ja tantsuga Lahemaa Rahwamuusikute ja Kukerpillide saatel.

Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva kava ja juubeliaasta teiste sündmustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Järgmised Lahemaa rahvuspargi juubeliaasta tähised Palmse mõisas on filmipäev 31. mail ja looduskaitse visioonikonverents "Rahvusaprgid-loodusakaitse teerajajad" 1.- ja 2. juunil.

Rahvuspargi moodustamine 1. juunil 1971. a oli oluline rajajoon Eesti looduskaitse ajaloos: loodud rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ning selle asutamisel lähtuti ka rahvusvahelise looduskaitseliidu seisukohtadest.

Arvestades loomisaegset poliitilist olukorda, oli rahvuspargil oluline osa Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel. Lahemaa rahvuspargi loomise eestvedajad olid loodushoiu ja rahvuskultuuri edendaja Jaan Eilart ja tollase valitsusjuhi asetäitja Edgar Tõnurist.

Lahemaa rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaaegu 90 % rahvuspargi 72 510 hektarilisest pindalast hõlmavad metsa-, soo-, niidu-, ranniku- ja mereökosüsteemid.

Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on klint, mis loodusliku lahkmejoonena eraldab liigestatud rannajoonega rannikumadaliku paetasandikest. Austusajalooliselt eraldab klint rannikul paiknevad ridakülad hajaasustusega sisemaaküladest. Siinne muinas- ja mõisaajast säilinud ajaloopärand on rikkalik.

Allikas: Keskkonnaamet