Hakiparvede lend siin või seal näitas talve, kuulutas kevadet, rõõmustas suve üle ja andis teada sügisest. Ikka on nad salkadena koos, kas suuremal või vähemal arvul, aga ikka mitmekesi
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 21. veebruar 2015
Sügisõhtu oli minu jaoks üksildane. Kolasin vaikselt ringi ja taevalaotuseski polnud leida ühtegi lendavat sõpra. Suvine hakiparv oli ära lõunasse lennanud, ehkki arvasin neid veel kohal olevat.
Üksik õhtuse päikse suunas lendav hakk tegi häält. Pilku tõstes kadus minu üksinduse vari ja olin minuti jagu hetki õnnelik. Tagasi tulin jälle üksinda, sest kedagi rohkem suures taevalaotuses ei näinud.
Kuhu tõttab vastu sügispimedat ööd üksik hakk? Seda ma ei teadnud. Ja miks ta nii üksi ja hiline on? Ka seda ei saanud ma ka teada. Aga üksinduse käes kannatades äkitselt kedagi enda kohal leida oli ka ühte õhtust käiku väärt. Sest sattusin hakiga ühel ajal kolama minema.
Neeruti, sügis, 2000.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
