• Eesti Ilmateenistus 100 (32)
    21. mai 2019

    100. tegusemisaasta puhul avas Ilmateenistus kõigile ilmahuvilistele oma mehitatud ilmavaatlusjaamade uksed. Ka bioneeri lugejad saavad oma silmaga uurida, mis aparaatide ja masinatega mõõdetakse sademeid ja päikesekiirgust, lume paksust, tuule kiirust ja teisi ilma parameetreid.

     

    LOE VEEL
  • Õiglase kaubanduse sõbra tiitli üleandmine (27)
    19. mai 2019

    Sel aastal pälvisid õiglase kaubanduse sõbra tiitlid Beguta Taimetoidukohvik, Viimsi Kool ja Tallinna Teeninduskool. Autasustamine toimus Chocolala kohvikus, kus lisaks šokolaaditoodetele saab keldrikorrusel uudistada ka šokolaadimuuseumi väljapanekut.

    Õiglase kaubanduse sõbrad võivad olla kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes:

    kasutavad, müüvad või toodavad õiglase kaubanduse ja eriti Fairtrade’i märgisega kaupu;

    panustavad õiglase kaubanduse väärtuste levitamisse ja võtavad osa õiglase kaubanduse nädalast;

    toovad kasutuses või müügis olevad õiglase kaubanduse tooted esile oma infokanalites, sotsiaalmeedias, kodulehel ja materjalides;

    käituvad solidaarselt ja vastutustundlikult.

    Õiglane kaubanduse põhimõtte kohaselt saavad kõik panustada maailma võrdsemasse arengusse. Sellist kaubandusmeetodit rakendatakse toorainele ja kaupadele, mis on pärit arenguriikidest, kuid mida tarbitakse enamjaolt arenenud maades - kohv, tee, suhkur, kakao, troopilised puuviljad, šokolaad, puuvill jms. Õiglase kaubanduse tuntuim märgis on Fairtrade. Meeldetuletuseks rahvusvahelised õiglase kaubanduse tingimused: toote miinimumhind peab katma kõiki kulusid; hind peab sisaldama toetust (lisatasu), mis lähtub maailmaturu hinnast; keelatud on laps- ja orjatöö kasutamine ning tootmine on olnud keskkonnasäästlik.

    Õiglase kaubanduse märgistega kaupadega ostame paremat tulevikku, sest need panustavad otseselt arenguriikide majandusse ning ühiskonda ja nii ka meie enda tulevikku.

    LOE VEEL
  • Looduskaitsekuu avamine (21)
    16. mai 2019

    2019. a looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" jagab soovitusi, kuidas hoida loodust.

    Eesti loodus on meie kõigi hoida. Elurikka keskkonna säilimine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.

    Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.

    Elurikkuse hoidmiseks:

    • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
    • Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
    • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
    • Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid võõrliikide asemel oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on väike tükike loodust.
    • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
    • Elurikkust soosib niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi.
    • Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
    • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
    • Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
    • Ära sõdi umbrohuga seal, kus ta sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele tähtsatele putukatele väga olulised.

     

    Looduskaitsekuu avamisel jagati ka looduskaitsemärke

     

    Looduskaitsemärkidega tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedast looduskaitsemärk kujutab tammelehe kontuuri.

     

    Looduskaitsemärgid pälvisid
    - Alutaguse looduse- ja kultuuriloo uurija ja kaitsja, Iisaku muuseumi üks eestvedajaid Anne Nurgamaa. Tal on väljapaistev roll Alutaguse Rahvuspargi loomisel ja arendamisel.

    - Palade keskkonnahariduskeskuse ülesehitaja ja arendaja Karin Poola, kes on öelnud, et õpetama peab mõistmise ja ilu kaudu.

    - Väga pühendunud puisniitude hooldaja ning pärandkultuuri hoidja Avo Rosenvald, hooldab ca 10 ha puisniite nii Matsalu lahe põhjakaldal kui ka Alam-Pedjal Palupõhjas. Märkimisväärne on, et Avo on üks väheseid, kes hooldab puisniite käsitsi - vikati, reha ja hanguga. 

    - Kääpa Kooli bioloogia-, keemia- ja inglise keele õpetaja Aiki Jõgeva, kes on ühtlasi Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president. 1996. aastast on ta osalenud GLOBE programmis, mis edendab ja toetab õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute vallas. Eestis on programmiga liitunud 80 kooli. Aiki on ka Scientixi saadik Eestis. Scientix on programm ja portaal loodusteaduste ja tehnoloogia hariduse toetuseks terves Euroopas.

    - Lendorava ja Eesti loomastiku uurija ja kaitsja, looduskaitseekspert Uudo Timm, kes on oma teadustöös põhjalikult käsitlenud lendorava ökoloogiat, levikut ja süstemaatikat.

    - Eesti taimestiku ühe omapärasema liigirühma – orhideede ehk käpaliste – tutvustaja ja kaitsele kaasa aitaja Ester Valdvee. Tema eestvõttel on alates 2010. aastast valinud aasta orhidee, keda on ajakirjanduse vahendusel laiemalt tutvustatud ja tema leiuinfot kogutud. Samuti on ta aktiivselt osalenud Eesti haudelindude levikuatlase koostamisel ning fenoloogiliste andmete kogumisel, samuti linnustiku seiramisel.

    LOE VEEL
  • Ojamaa kaevandus (39)
    12. mai 2019

    Bioneer.ee toimetajad Katrin ja Janek külastasid Viru Keemia Grupile kuuluvat Ojamaa kaevandust. See on esimene põlevkivikaevandus, mis on rajatud peale Eesti taasiseseisvumist. Omapärane on kaevanduse juures 12,5 kilomeetrine konveier, mis viib kaevatud maaki rikastusvabrikusse. See on pikim Euroopas. Kaevandus hõlmab umbes 3 x 4 kilomeetrise ala, kus umbes 30 meetri sügavuselt kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivist valmistatakse kütteõli, mida peamiselt kasutatakse laevade kütusena.

    Ojamaa kaevanduses töötab kokku 530 inimest. Igapäevaselt töötatakse maa all umbes 200 masinaga.

    Kaevandamise lõpuajaks planeeritakse aastat 2030, kus käikude suudmed betoneeritakse kõrvaliste inimeste juurdepääsu takistamiseks, korjatakse kokku vanametall, lülitatakse välja pumbad ja loodetakse, et kaevanduskäigud täidab vesi.

    Kaevanduspiirkonnas olevad asulad saavad oma vee tsentraalsest veetorustikust. Kaevudest põhjavee saamine on võimatu. Läheduses on praegu planeeringute seisundis ootel Uus-Lüganuse kaevandus, mille tootmisvõimsused peaksid valmis olema täisvõimsusel ajaks, kui Ojamaa kaevandus ennast ammendab.

    LOE VEEL
  • Stockmann loobub ühekordsetest plasttoodetest (18)
    23. aprill 2019

    22. aprilli hommikul kutsuti huvilisi Stockmanni poe juurde, kus oli korraldatud "Rõõmsad peied" nimeline üritus. Stockmanni kaubamaja direktriss Marge Türner saatis sümboolselt viimsele teekonnale seni Stockmanni kaubamaja sümboliseerinud kollased "Hullude päevade" kilekotid. Enam Stockmanni poest ühekordseid plasstooteid ei saa. Poes ülejäänud plast saadeti Neulari tehasesse, kus sellest valmistatakse ehitusdetaile.

    LOE VEEL
  • Baltimaade kliimakett 12. aprillil (40)
    13. aprill 2019

    Hoolimata mitmetest kliimakokkulepetest on tegelikult muutunud vähe. Emissioonide tasemed on jätkuvalt tõusuteel, naftat ja põlevkivi põletatakse endistviisi ning meie tulevik endiselt ohus. Seetõttu korraldasid Fridays for Future aktivistid kõigis kolmes Balti riigis üheaegselt toimunud meeleavalduse. Eestis toimusid meeleavaldused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Meeleavaldusest ja inimketiga liikumisest Tallinna vanalinnas võtsid osa peamiselt koolinoored ja ka mõned koerad.

    Ürituse korraldajad ütlevad oma tegevuse eesmärgi kohta järgmist:

    Miks streikida? Me tahame, et kliimakriisiga tegeletaks, ja kohe!

    Viimased viis aastat on olnud kõige kuumemad aastad alates globaalse temperatuuri mõõtmise algusest[1]. NASA teadlaste analüüs näitas, et võrreldes 1880. aastaga on globaalne temperatuur tõusnud umbes 0,8 °C võrra (1,4 °F). See ei pruugi näida kuigi suure tõusuna, kuid  on viinud meie planeedi haprad loodussüsteemid tasakaalust välja ning endaga kaasa toonud rekordilised kuumalained, põuad ning metsatulekahjud ka kõige uskumatutes paikades nagu näiteks Lapimaal[2]. Maailmameres kõige mitmekesisema elukooslusega korallrahud on kadumas ning seda juba enne eelmise suve rekordilist kuumalainet Austraalias. [3,4] Poolustel sulavad Saaremaa-suurused jääpangad.

    Mitmed uuringud on jõudnud samale järeldusele - kui me tahame vähendada kliimakatastroofi mõju, siis peab globaalse temperatuuri tõus piirduma 1,5 kraadiga (°C). Meil on tegudeks aega veel vaid 11 aastat. Kui me soojenemise piiramisega toime ei tule, muutub maailm tundmatuseni. Välja sureb lugematul arvul looma- ja taimeliike, viljaikaldused ja veepuudus muutuvad igapäevasteks nähtusteks ning tõusev merevesi matab enda alla meie rannikud. [5,6]

    Nõudmised
    1. Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonnahoid peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning lahenduste osas tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele.
    2. Võimukandjad nii Eestis, mujal Euroopas kui ka maailmas laiemalt, peavad astuma konkreetseid samme, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti ning noortele oleks kindlustatud turvaline tulevik.
    3. Valitsus peab esitama plaani, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha kavatsetakse, ja mida nad oleksid kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergia tootmisel ning minna üle taastuvenergiale nii kiiresti kui võimalik.
    Täpsemate nõudmistega tutvu siin
     

     

    LOE VEEL
  • Väätsa noored muutsid prügi moekollektsioonideks (20)
    05. aprill 2019

    Märtsikuu viimasel reedel toimus Väätsa Põhikoolis moeetendus Träsh Walk, kus koolinoored tõid lavale prügist valmistatud moekollektsioonid. Eestis varemgi tehtd, kuid Väätsal esmakordselt toimunud ürituse eesmärk oli õpetada koolinoortele keskkonnahoidu ja taaskasutust ning näidata äraviskamisele minevaid asju väärtusliku materjalina.

    Träsh Walk oli Väätsa Põhikooli õpilasesinduse mõte ja kuigi projekti eest vastutajaks oli õpilasesinduse president Kadi Kõrts, oli ürituse ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasatud kogu kool ning Väätsa kogukond. „Moeshowl osalesid kõik meie kooli lapsed - kes oli laval, kes aitas moedisainide välja mõtlemisel. Ühiselt pandi pead kokku ja moekollektsioonide loomiseks kasutati ainult taaskasutatavaid materjale. Samuti elemente nn "prügist", just eesmärgiga näidata, et kui esmapilgul võib asi tunduda prahina, siis tegelikult on tegemist materjaliga. Selle projekti kaudu oli eesmärgiks teadvustada, kui oluline on märgata enda ümber olevat ja kuidas "prahti" on tegelikult võimalik realiseerida. Enamikul juhtudel on see siiski taaskasutatav materjal.

    Rõhk taaskasutusel

    Kõiki osalejaid tunnustati žürii abil, kuhu kuulusid Paide kunstikooli õpetaja Madli Liiva, ettevõtja Jaanika Lillenthal ning kunstnik ja moehuviline Mari-Lill Pihtje. Žürii ülesanne oli üsna keeruline, sest lapsed olid loomingulised ja palju tööd teinud. Žürii oli väga meeldivalt üllatunud, kui vahvaid disaine ja lahendusi välja oli pakutud ja kui palju oli rõhku pandud just taaskasutuse olulisusele. Lisaks parimate väljaselgitamisele jagati eripreemiad.

    Eraldi tunnustust väärivad Väätsa Põhikooli õpetajaid, kes andsid noortele võimaluse siduda disainimine oma ainetunniga.

    Uued sorteerimiskastid

    Ürituse raames andis keskkonnahoiu teemal loengu Eestis ringmajanduse eestkõneleja ja keskkonnasäästlikke jäätmekäitluslahendusi pakkuva AS Ragn-Sells turundusjuht Rainer Pesti, kes rääkis sellest, millised tagajärjed on mänguasjade lõputul ostmisel, kuidas üllastusmunade sisud koos teiste plastidega ookeane reostavad ja mereloomadele hukatuslikuks saavad. Samuti tõi Pesti palju näiteid ja põnevaid lugusid sellest, mida ühest või teisest jäätmeliigist teha saab. Ragn-Sells kinkis Väätsa Põhikoolile hõlpsamaks sorteerimiseks spetsiaalsed SORTEERI-nimelised sorteerimiskastid. Meie kooli jaoks oli väga oluline siduda nende spetsiaalsete sorteerimiskastide toomine meie koolimajja just taaskasutusele suunatud üritusega. Nii saame olla eeskujuks ning luua olulisi ja vajalikke harjumusi prügi õigesti sorteerida ja teadvustada, et sorteerimise järel saab neid materjale taaskasutada.

    Keskkonnahoid fookusesse

    Kindlasti ei jää äsjatoimunud Träsh Walk Väätsal viimaseks. Õpilased juba mõtlevad järgmise aasta peale, sest see üritus aitas arendada loovust ja julgust. Lisaks tõi esile just selle olulise - materjali taaskasutuse võimalused. Laste innukust oli lausa lust kõrvalt vaadata. Moeetendusele lisaks on Väätsa koolis plaanis taaskasutuse ja tarbimise teemalise filmi vaatamine. Ikka selleks, et ärgitada mõtlema oma tarbimise peale ja vähendada seda janust tarbimiskultuuri. Järgmisel aastal on aga lisaks moeetendusele plaanis korraldada sellele eelneval ajal põnevaid keskkonnateemalisi eelüritusi.

    Rahalist tuge saadi projektile Türi Noortekeskuse ja Noorteprojekti kaudu, loomulikult panustasid lapsevanemad, aidates materjali, nõu ja jõuga.  

    Träsh Walki tulemused

    • 1.-3 klassi arvestuses oli parim 2. klass
    • 4.-6. klassi arvestuses oli parim 4. klass
    • 7.-9. klassi arvestuses oli parim 9. klass

    Eripreemiad: 3. klass materjali kasutuse eest, 7. klassi tüdrukute disain "AJALEHT" kleidi disaini eest ja üksikesinejatena Lizanna Palu ja Laura Kägu, kellel oli samuti valmistatud kleit roosidega ajalehtedest.

    Publiku lemmikuks valiti 6. klassi poiste disainid ja eraldi märgiti ära modellipreemia saajad, kelleks osutusid seekord  1. klassi modellid ja 5. klassi modell Andreas Taavi Talu.

    LOE VEEL
  • Kliimastreik Riigikogu ees 15. märtsil (57)
    15. märts 2019

    Rahvusvahelise noorteliikumise YouthStrike4Climate Eesti osakonna poolt korraldatud Kliimastreigist võttis Tallinnas osa umbes 2000 noort, vanemaealist ja koera. Ligi 2 tundi seisti, kükitati ja tantsiti Riigikogu hoone ees, tuletamaks meie vastselt valitud Riigikogule meelde, et olulisim on kliima.

    Mida üritusega saavutada taheti? Siin on lühidalt YouthStrike4Climate nõudmised.

    Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonna hoidmine peab olema Eesti poliitikas prioriteediks. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning selles osas tuleb sõlmida ühiskondlik lepe.

    Võimuorganid, nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, peavad võtma ette konkreetseid tegusid, et kindlustada kõigile turvaline tulevik, kus globaalne soojenemine ei ületaks 1.5 kraadi murdepunkti.

    Valitsus peab esitama plaani, mis seda tagab ja mida nad on seadusega kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergiaks ning minna nii kiiresti kui võimalik üle taastuvenergiale.

     

    LOE VEEL
  • Kevadine orhideenäitus Tallinna Botaanikaaias (46)
    09. märts 2019

    Botaanikaaia troopiliste- ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik ütleb, et orhideenäitus on läbi aastate olnud üks külastajate lemmikuid. “Orhideepäevade ajal külastavad Tallinna botaanikaaeda taimehuvilised nii Eestist kui välismaalt ja näha saab nii loodusest pärit liike kui aretatud sorte. Lisaks tuttavatele kuukingadele on väljas lai valik teisigi troopilisi orhideesid, näiteks veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid jne,“ lisas Mettik.

    Tallinna botaanikaaia orhideede kollektsioon on põneva ajalooga. “Meie orhideede kollektsioon sai alguse tänu Eesti soost Austraalia orhideekasvataja Oskar Savikule (1890-1985), kes kinkis botaanikaaiale parima valiku oma orhideedest 1960ndate alguses. Tänaseks on ajaloolisele tsümbiidiumi sortide kollektsioonile lisandunud palju haruldasi looduslikke orhideesid maailma eri paigust. Lisaks nendele näeb näitusel ka inimese poolt aretatud ligi 100 erinevat sorti orhideelisi, mis jõudsid näitusele tänu koostööpartnerile Flores Aed OÜ,” täpsustas Jaan Mettik.

    Külastajatel on võimalik kahel näituse nädalavahetusel (2.-4. märtsil ja 9.-11. märtsil) põnevaid orhideesorte kaasa osta. Neid müüb samuti botaanikaaia pikaajaline koostööpartner Flores Aed OÜ. Lisaks saab küsida nõuandeid orhideede kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt.

    Näitus on avatud botaanikaaia kasvuhoonetes E-P kell 11.00-17.00 (piletimüük kuni 16.00). Sissepääs tavahinnaga.

    Bioneer.ee poolt käis näitust külastamas Koidula Kliimann

    LOE VEEL