Kahekümneviienda märtsi päevast 1984 aastast sai minust mitu last ehk Patermäe laps ja märtsilaps ja vanima viupesa omanik.
- Marek Vahula lood
- 18. detsember 2021
See juba siis mitme aasta jooksul tarkadest linnuraamatutest loetud kuupäev pidi olema minu märtsilinnu ehk hiireviu kevadise saabumise keskmine päev Eestimaal. Nii ma esimest korda suureks saingi just sel märtsipäeval, kui hommikust üllatust otsima läksin ja oma elu teise viupesa leidsin. Õnn ja rõõm saatis mind tol märtsipäeval. See õnn ei jätnud mind minu järgnevates märtsides enam maha...
25. märtsil 2010 aastal oli minu jaoks tähtis päev, esitlesin linnuvoldikut „Mägede linnud“. Tundsin end rahva ees märtsilapsena ja elu tähtsaim esimene märtsipäev tuli justkui tagasi nagu see oleks kõik eilsel päeval sündinud.
Palju kordi märtsilapseks sündida kandis minu hea saatuse nime. See on aeg, mil kevad kalendris juba alanud on ja muidu ka looduses algamas, aga siis veel vaja kevadetundeid ise väljast üles otsida. Täpselt nii nagu mina ise seda kunagi õieti tegin ja teen igal aastal uuesti.
Neeruti, 1983
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
