Spetsialistide sõnul võib koroonaviirusest tingitud info üleküllus ning sellega kaasnevad muremõtted ja hirm tuleviku ees tekitada inimestes ärevust. Kuidas aga vähendada kodustes tingimustes stressi ning ärevust?

Proovi mindfulnessi

Kuhjuv stress seoses kodus töötamise, lastega koos õppimise ja ebakindlusega tuleviku osas mõjub laastavalt vaimsele tervisele, mistõttu on oluline võtta aega iseenda jaoks.

„Stressi maandamist peab alustama enne tõsisemate sümptomite tekkimist. Seepärast tuleb luua endale lõõgastusrutiin - see aitab kehal loomulikult võidelda stressi mõjudega," lausus maailma juhtiva audio lõõgastus-mindfulnessi rakenduse Synctuitioni kaasasutaja Allan Eesmaa. „Oleme loonud lõõgastusmeetodil põhineva äpi Synctuition, mis aitab kõigest 25-minutilise helirännakuga saavutada vaimse tasakaalu," kirjeldas Eesmaa. Antud rakendus pakub helirännakut, mis aitab teadlaste sõnul saavutada sügava pingevaba oleku. See omakorda parandab unekvaliteeti ja üleüldist heaolu, alandab stressitaset ning rakendust saab kasutada just endale sobival ajal ja kohas.

Eesti idufirma loodud Synctuition pakub kasutajale üle 13 000 erineva heli, mis on salvestatud enam kui 2000 erinevas sihtkohas üle maailma, aidates inimestel kriisiperioodil tasuta hoolt kanda oma vaimse tervise eest. Nimelt aitab meditatsioon ning sügav lõõgastumine leevendada mitmeid terviseprobleeme - kroonilisest valust hingamisteede haigusteni.

Väldi uudiste ületarbimist

Kuigi COVID-19 kriisis on oluline hoida end uudistega kursis, võib spetsialistide sõnul kriisiga seotud uudiste liigne jälgimine mõjuda halvasti - negatiivse alatooniga lood ning ärevad sündmused mõjutavad inimeste stressitaset.

Seetõttu on oluline teha meediast paus, kui tunned info üleküllust. Samuti tasub lisaks traditsioonilisele meediale pidada pausi ka sotsiaalmeediast.  

Hea nipp on vaadata uudiseid või sotsiaalmeediat kindlatel kellaaegadel. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu uudise allikale - kas tegemist on usaldusväärse allika või puhtalt kuulujutuga.

Hoia ühendust pere ja sõpradega

Kodus püsimine ei pea võrduma täieliku isolatsiooniga. Vaatamata sellele, et oma lähedastega ei saa füüsiliselt rääkida, ei tähenda see, et suhtlemine tuleb täielikult peatada. Sõprade, pere või isegi kolleegidega rääkimine aitab vähendada isolatsiooni negatiivset mõju, mida sotsiaalne distantseerimine inimestes tekitab.

Helista tuttavatele, pea videokõne perega või vestle sõpradega arvuti vahendusel. See on hea võimalus, kuidas olla ka kriisiperioodil kursis oma lähedaste tegemistega.

Lisaks enda heaolu eest hoolitsemisele, ära unusta oma lapse hirme. Kuna praegu liigub palju valeinfot, on oluline sellest rääkida ka oma lapsega. Võta aega, et vastata tema küsimustele ning arutleda erinevate probleemide üle.

Ole aktiivne

Ekspertide sõnul aitab trenni tegemine (ka kodustes tingimustes) või mediteerimine vabaneda ärevuse sümptomitest.

Näiteks nõuab tantsu õppimine või keeruka harjutuse sooritamine keskendumist, mis omakorda aitab mõistusel värske püsida. Lisaks on see hea viis, kuidas oma mõtteid kriisist eemale saada. Hea soovitus on praktiseerida ka joogat, mis aitab olla hetkes ja vaigistada efektiivselt mõtted. Või proovi mõnda aeroobset liikumist - paljud spetsialistid on öelnud, et just see aitab paremini toime tulla ärevusega. Praegu pakuvad mitmed spordiklubid ning treenerid erinevaid virtuaaltrenne, seega kasuta seda võimalust.

Ka tavaline jalutuskäik mõjub vaimsele tervisele hästi ning aitab maandada stressi. Leia endale vaikne ning inimtühi matkarada ning mine naudi värskes õhus liikumist. Väljas liikudes järgi aga kindlasti 2+2 reeglit.

Loo endale rutiin

Ära lase oma päevadel ühte sulada. Loo endale rutiin, millest suudad kinni pidada. Söö lõunat keskpäeval, õhtust kuue paiku, minema magama õhtul 21 ja 22 vahel. Selline rutiin on iga päeva ankruks ning pakub äreval perioodil kindlustunnet.

Pea meeles, et kõik vajavad endale rutiini: nii 3-aastane kui ka 35-aastane. Hoia silm peal oma unegraafikul, kuna ärevus võib sellele halvasti mõjuda. Spetsialistide sõnul on kvaliteetne ja piisav uni (vähemalt 7 tundi) väga oluline, sest see aitab stressiga paremini toime tulla.