Kodanikualgatusena on käima lükatud aktsioon koguda üle Euroopa allkirju kahe laiahaardelise kaubandusleppe vastu, mida Euroopa liit plaanib sõlmida. Esimene neist Kanadaga (CETA=Comprehensive Economic and Trade Agreement), mille esmane tekst on juba valmis, ja teine Ameerika Ühendriikidega (TTIP = Transatlantic Trade and Investment Partnership), mille üle läbirääkimised alles käivad. Ametlik joon on, et lepped loovad töökohti ning suurendavad majanduskasvu. See pole aga üldse kindel ning lepped kätkevad endas mitmeid ohte. 

Stop TTIP lehekülg toob välja põhilised probleemid:

Välisinvestoritel on õigus riike kinnistesse erakohtutesse kaevata, nõudes sisse suuri summasid riigilt. Kehtivat õigusnormi õõnestatakse sellega, et luuakse paralleelne õigussüsteem. Kanada ja USA ettevõtted saavad õiguse kahjutasu nõudmiseks kohtusse kaevata, kui nad leiavad, et on kannatanud kaotusi Euroopa Liidu või EL-i liikmesriigi seaduste või meedete tõttu.

See võib ka mõjutada seadusi, mis kehtivad meil üldise hüvangu heaks, näiteks keskkonna- ning tarbijakaitseseadused. Avalike kohtuasutuste asemel teevad otsuseid kompensatsioonitasude kohta kinnised arbitraažikohtud. Kahjumaksed tehakse aga avalikust rahast, st maksumaksja taskust.

Sarnaste klauslite tõttu teistes lepetes on ettevõtted juba mitmeid kordi nõudnud miljonite, mõnikord isegi miljardite eurode väljamaksmist, viidates tekitatud kahjule. (Näiteks energiaettevõte Vattenfall kaebas kohtusse Saksamaa, nõudes kahjutasu 3,7 miljardi euro väärtuses, kuna Saksamaa otsustas kinni panna kaks vanemat tuumareaktorit lähtuvalt pikemaajalisest eesmärgist tuumaenergia tootmine lõpetada.)

Selliste kohtussekaebamiste hulk suureneks CETA ja TTIP lepete vastuvõtmisega. Ainult välismaa ettevõtted, nn investorid, saavad kasu erireeglitest, kohalikud ettevõtted sellist luba ei saa. Arbitraaži otsus on lõplik, st edasikaebamine ei ole võimalik. Selline lähenemine on vastuolus õigusnormidega.

Regulatiivse koostöö edendamine, mis tähendab, et suurettevõtted saavad oluliselt mõjutada tulevasi seadusi. Ettevõtete gruppe kavatsetakse kaasata isegi uute regulatsioonide ja seaduste väljatöötamisse, eeldades, et nende ärihuvid võivad olla sellest mõjutatud. Seda kutsutakse regulatiivseks koostööks. See tähendab, et valitsused kutsuvad suurettevõtete esindajad osalema ekspertgruppides, mis mõjutavad uute seaduste mustandeid, isegi enne, kui neid arutatakse parlamentides. Selline asjade käik õõnestab demokraatiat. Poliitiline kavatsus peab tulema inimestelt, mitte suurettevõtete esindajatelt!

Läbirääkimisi mõjutavad eelkõige suurettevõtted. Suurtel ettevõtetel on olnud ja on endiselt ülemäärane mõju salajastele läbirääkimistele, mis on seotud CETA ja TTIP lepetega. Vastavalt ametlikele kinnitustele leidis ainuüksi TTIPi ettevalmistusfaasis aset 590 kokkusaamist Euroopa Komisjoni ja lobtöötajate vahel.

92% nendest kohtumistest toimusid ettevõtete esindajatega, vastukaaluks ainult mõnel juhul toimusid arutelud tarbijate ja ametiühingute esindajatega. Ka läbirääkimiste kestel on tööstuse esindajatel suur mõjuvõim. Mõned sõnastused mustandtekstides, mis on lekkinud avalikkuseni, pärinevad otse äriühingute lobitöötajate sulest.

Läbirääkimised viiakse läbi suletud uste taga. Isegi avaliku sektori esindajad teavad vähe, kui üldse midagi, läbirääkimiste kulgemisest. Nad saavad tulemused alles pärast läbirääkimiste lõppemist pikkade kokkuleppedokumentide näol (nt CETA lepe on 1500 lehekülje pikkune) ning saavad seejärel kas leppe vastu võtta või tagasi lükata. Surve lepe vastu võtta on tugev.

Euroopa Komisjon väidab, et selle tagasilükkamine oleks majanduskasvu ja töökohtade arvelt ning teeks viis aastat kestnud läbirääkimised mõttetuks, samuti pahandaks äripartnereid. Me tahame ära hoida selle, et parlamendid kiidavad TTIP ja CETA pimesi heaks. Selleks peame me üles ehitama ülisuure avaliku surve. Me peame näitama, kui palju inimesi Euroopa Liidus need lepped tagasi lükkab.

Töötajate õigused satuvad surve alla, töökohad mitmetes majandusharudes on ohustatud. USAs tunnustatakse ainult mõningaid töötajate põhiõiguseid (ainult kaks kaheksast ILO töötajate õiguste standarditest). Välismaise konkurentsi tihenemise tõttu eelkõige põllumajanduses ja elektritööstuses on suur oht ulatuslikuks töökaotuste laineks.

Liberalism ja erastamine kavatsetakse muuta ühesuunaliseks protsessiks. Kui avalikud munitsipaalettevõtted, haiglad või jäätmekogumine on kord erastatud, siis CETA ja TTIP teevad nende avaliku sektorisse tagasi saamise palju raskemaks või isegi võimatuks.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid satuvad surve alla lubada riskantseid tehnoloogiaid nagu hüdrauliline purustamine (frakkimine) või GMOde kasutamine. Näiteks hüdraulilise purustamise protsessis pumbatakse suur hulk vee, liiva ja kemikaalide segu kilta. See põhjustab lõhesid kivimis, mille kaudu maagaas liikuma pääseb ning kokku kogutakse. Sellise tehnoloogia kasutamine on väga küsitav keskkonna ja kliima seisukohast.

USA ettevõtte Chevron on juba teinud proovipuurimisi Poolas ning loonud niisiis aluse „investeeringuks“. Praegu valmistab Poola valitsus ette määrust, mis määratleb täpsed keskkonnanõuded hüdraulilise purustamise jaoks. See mõjutab muidugi tugevalt Chevroni kasumiootusi.

Pole ime, et Chevron on ulatuslikult kampaaniat teinud, et TTIP leppesse saaks sisse investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamine (ISDS). Ainuüksi oht, et investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamise punkt tuleb lepingusse sisse, võib olla efektiivne vahend Poola seadusandjatele surve avaldamiseks ning tõkestada rangete nõudmiste kehtestamist. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid võivad samuti saada kaela kohtuasja. Saksamaal on praegu kehtiv de facto hüdraulilise purustamise moratoorium. Sellise peatamise tõttu kaevati Kanada provints Quebec kohtusse 250 miljoni dollari suuruse kompensatsiooni saamiseks, kuna kahjustada sai investori tegevus. Rohkem hüdraulilisest purustamisest ja CETAst on juttu siin.

Toiduainete standardite ning tarbijakaitse kosmeetika ja ravimite vallas ähvardab minna samale tasemele USA standarditega. Ometi vajame me kõrgemaid, mitte madalamaid kaitsvaid norme, kehtigu need siis pestitsiidide kasutamise, tööstusliku põllumajandustootmise või puhta energiatootmise kohta. Regulatiivne koostöö teeks kõrgemate normide kehtestamise palju raskemaks või lausa võimatuks.

CETA ja TTIP tahavad suurendada suurkorporatsioonide võimu demokraatia ja üldise hüvangu arvelt.  Kui leiad, et seda peab ära hoidma, siis palun allkirjasta eespool asuv üle-Euroopaline petitsioon.