2015. aasta linnuks on viu. Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning meil väljaspool pesitsusaega esinev taliviu ehk karvasjalg-viu on välimuselt sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad röövlinnud.

  • Elurikkus ja looduskaitse
  • 6. jaanuar 2015
  • Hiireviu. Pildistas Spencer Wright North Walshamist, England [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons

Viuaastal tutvustatakse kõiki kolme liiki ja nende elukombeid, pööratakse tähelepanu viude eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest. Juba täna räägitakse viudest Vikerraadio saates Ökoskoop ja ETV saates Osoon.

Avatud on aasta linnu koduleht, mis vastavalt aastaringi edenemisele täieneb infoga nii viude elust kui viuaasta sündmustest. Tänasest on kodulehe kaudu igaühel võimalus edastada oma vaatlusi, mille abil aitate täiendada teadmisi meie viudest.  Oodatud on kõik viude vaatlused, mis tehtud alates 1. detsembrist 2014. Praegu võime Eestis kohata hiire- ja taliviusid, nende ülesleidmisel on abi igati teretulnud.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Viu 2015
Jäälind 2014
Nurmkana 2013
Tüllid 2012
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995