Hooandjas rahakogumise kampaania eesmärgiks on astuda esimesed sammud Eestis 1980ndatel väljasurnud liigi, unilaste hulka kuuluva lagritsa taasasustamiseks. Kampaaniaga kogutakse raha uute aedikute rajamiseks Tallinna loomaaeda, et sealset lagritsate asurkonda saaks kasvatada. Järgmisel aastal tahame hakata lagritsaid taasasustama Põhja-Eesti saartele.

teadlased ja looduskaitsjad, kes on kokku tulnud eesmärgiga tuua Eestisse tagasi üks loomake, kes siit on inimtegevuse tõttu välja surnud. See liik on lagrits. Teda võib kutsuda ka oravhiireks või aedunilaseks. Lagritsad on tõesti ühed erilised loomakesed meie näriliste hulgas, sest nad magavad magusat pikka talveund! 

Lagritsad kuuluvad unilaste sugukonda. Nad on Euroopale ainuomased ehk endeemsed loomakesed, aga samal ajal kogu Euroopas ohustatud. Paljudes riikides ongi nad juba välja surnud.

Ka Eestis on lagrits tõenäoliselt välja surnud. Viimane tõendatud lagritsaga kohtumine toimus Eesti looduses aastal 1986. Samas võiks lagrits Eestis elada. On teada, et Venemaale kuuluvatel Tütarsaartel Soome lahes on siiani olemas looduslik lagritsate asurkond.

Aga miks lagrits Eestis välja suri? Seda me täpselt ei tea, kuid ilmselt kombineerusid eelmise sajandi teises pooles korraga mitmed ohutegurid alates sobivate elupaikade kaost ja lõpetades pestitsiidide kasutusega, mille tulemusena vähenes järsult lagritsa toiduks olevate putukate arvukus.

Nüüd on Tartu Ülikool, Tallinna Loomaaed ja sihtasutus Lutreola (kellel on juba häid kogemusi Euroopa naaritsa taasasustamisega) koos teiste sõprade ja toetajatega vedamas projekti, et katsetada lagritsat Eestisse tagasi tuua. Tahame seda teha võimalikult teaduspõhiselt ning kogu protsessi samm-sammult analüüsides, et meie kogemustest saaksid õppida ka teised lagritsat taasasustada soovivad riigid. Lagritsast võiks saada Eesti looduskaitse uus edulugu!

Tahame lagritsa taasasustamist katsetada alustuseks mõnel Põhja-Eesti saarel. Üheks sobivaks elupaigaks võiksid neile olla näiteks Pakri saared, kus oleme juba ka läbi viinud esimesi elupaiga sobivuse uuringuid.

Lagrits on meie loodusele omane liik ja aitaks taastada meie ökosüsteemide tasakaalu. Temast võiks näiteks abi olla invasiivsete võõrliikide nagu kurdlehine kibuvits ja lusitaania teetigu leviku piiramisel, sest lagrits toitub nii marjadest, limustest kui ka putukatest.

Esimese sammuna lagritsa taasasustamiseks tuleb neid Tallinna Loomaaias paljundada. Loomaaias on juba olemas 40 lagritsat, kes sel suvel ka paljunesid. Nendest võib alguse saada Eesti uus lagritsate asurkond.

Loomaaias on lagritsatel aga praegu kitsas. See ongi koht, kus teie saate appi tulla. Ehitame koos lagritsatele uued mugavad ja turvalised aedikud, et neid saaks rohkem. Aedikud plaanime valmis ehitada juba sel sügisel. Nii oleks meil juba järgmisel aastal, peale liigi tegevuskava valmimist, võimalik hakata lagritsaid loodusesse tagasi viima.

Aedikute ehitamine on meie esimene ülesanne. Soovime ehitada vähemalt 3 aga võimalusel kuni 10 uut aedikut. Siis oleks lagritsatel lahedalt ruumi looduses hakkama saamist harjutada. Kui kogume rohkem toetust kui aedikute jaoks vaja, siis ostame ülejäänud toetuse eest rajakaameraid ja helidetektoreid. Nende abil saame jälgida, kuidas meie vabastatud lagritsatel looduses elu läheb.

Toetajatele tänukinkide valmistamiseks oleme appi kutsunud kunstniku Mark Antonius Puhkani. Tema imelised joonistused on jõudnud lagritsasõbra tänukleepsule, posterile ja t-särgile. Lisaks korraldame juba oktoobris toetajatele eksklusiivse tänuürituse Tallinna loomaaias, kus saab vaadata Rein Marani filmi lagritsatest Tütarsaartel, saada tuttavaks lagritsa taasasustamisprojekti läbiviijatega ning külastada Tallinna Loomaaeda. Soovijad viime ka lagritsate endiga kohtuma! Auhinnad anname toetajatele üle tänuüritusel või saadame postiga koju.

Hea sõber, pane lagritsa taasasustamisprojektile õlg alla ja saa nii osaks Eesti looduskaitse uuest eduloost! Üheskoos saame selle Eesti loodusele nii omase toreda liigi tagasi tuua!

Kui teil on kampaania või lagritsate taasasustamise plaani osas küsimusi, kirjutage meile!
Tuul Sepp: tuul.sepp@ut.ee
Auli Veske: auli.veske@ut.ee
Jeffrey Carbillet: jeffrey.malherbe.carbillet@ut.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta