Märts toob küll päikesepaistelisemad ilmad ja kevadise värskuse, ent autoomanike jaoks on see aeg sageli paras nuhtlus. Pidev ilmaennustuse jälgimine, et teha kindlaks, millal on õige aeg autot pesta - et ei sajaks vihma või lörtsi, et ei oleks liialt porine või hoopis liialt tolmune. Spetsialisti sõnul ei tasu aga ilmaprognoosidesse mattuda ning auto eluea pikendamiseks tasub kevade saabudes põhjalikum autopesu ette võtta olenemata ilmaoludest.

„Meie talv pakub omajagu väljakutseid ning liiklusohutuse tagamiseks kasutatakse teede hoolduses erinevaid meetmeid, näiteks igapäevane soolamine või liivatamine. Need kipuvad aga moel või teisel autole oma jälje jätma ning võivad lühendada sõiduki eluiga,“ sõnas autopesu tootejuht Jan Osa. Just seetõttu on oluline hooaja vahetudes pöörata sõiduki hooldamisele erilist tähelepanu.

Ka auto põhi vajab pesu!

Talvistelt teedelt on auto pinnale koos pigi ja soolaga kleepunud ka naastrehvidest ja piduritest tekkinud metalliosakesed, mis üheskoos tekitavad auto pinnale pindmist korrosiooni. Seetõttu tasub talve lõppedes ette võtta põhjalik autopesu, mille käigus eemaldatakse kõik soola, kemikaalide, naastrehvide metalliosakeste jäägid nii sõiduki kerelt, põhjalt kui ka velgedelt.

„Sageli pööratakse autot pestes tähelepanu vaid nähtavale osale ning auto põhi jääb tähelepanuta. Kuid tegelikkuses vajab auto põhi vaat et rohkemgi tähelepanu, seda eriti just pärast talve, kuna sealsed detailid on ilma kaitsva laki ja värvi kihita,“ selgitas Osa.

Kevadel tasub enne auto vahatamist üle kontrollida, ega talvel pole autokerele tekkinud kriime ja kahjustusi. Osa nentis, et talvel autot lumest ja jääst puhastades võib tekkida kergemaid kriime ja kahjustusi. „Väiksemad kriimud on puhtal autol kenasti näha, seda eriti päikesepaistelise ilmaga. Kriimudega peaks tegelema enne, kui autot kevadhoolduse käigus vahatada,“ soovitas Osa.

Puhtaks nii väljast kui seest

Talvisest lume- ja soolasegust ei saa kannatada vaid auto välimised osad. Saabastega toome ka salongi teehoolduseks kasutatavat soola ja keemiat, mis teeb omajagu kahju salongis olevatele metallosadele, näiteks istmete juhtsiinidele. „Kemikaalid, mis põhjustavad korrosiooni auto välispindadel, teevad seda ka salongi sattudes auto sisepindadel. Seega tasub vähemalt mõned korrad aastas hooaja vahetudes ette võtta salongi sügavpuhastus,“ lausus Osa.

Klaasipuhastajate kontroll hea nähtavuse tagamiseks

Hea nähtavas on ohutu sõidu üks alustalasid. Seetõttu tuleks kevadel kindlasti üle kontrollida auto klaasipuhastajate ehk rahvakeeli kojameeste seisukord. Tootejuht tõi välja, et kahjustunud või määrdunud esiklaas võib oluliselt vähendada autojuhi nähtavust. „Esiklaasi mõrad, täkked või kriimud on eriti ohtlikud varakevadel, mil päike paistab madalalt ning kahjustuste tõttu võib aknaklaasilt murduv valgus autojuhti pimestada,“ hoiatas Osa. Ta lisas, et klaasipuhastajaid ei tohiks tööle panna kuivalt, vaid alati koos klaasipuhastusvedelikuga. Harja ja klaasi vahele võib vastasel juhul jääda tolm, liiv ja pori, mis esiklaasile kriime võivad tekitada.

Nähtavuse parandamiseks peaks kevade saabudes kindlasti üle vaatama ka kojameeste seisukorra. Kui kojamees jätab klaasile triibud, on see märk sellest, et klaasipuhastaja kummiriba on kahjustunud ning peaks soetama uued. Klaasipuhastajate eluea pikendamiseks soovitas Osa ka klaasipuhastajaid regulaarselt pesta – kõigepealt peaks nii esiklaasi kui kojamehed puhastama veega ning seejärel eemaldama mustuse kas lapi või kuivatuspaberiga.

Autopesu tootejuht tõdes, et kuigi keskmiselt pestakse Eestis autot kahjuks vaid kaks korda aastas - peale talvehooaja ja teine peale suvehooaja lõppu, tuleks auto korrashoiu nimel autot pesta aga vähemalt üks kord kuus. Nii saab tagada auto korrashoiu ning minimeerida võimalusi, et mustuse tõttu tekivad sõidukile kahjustused.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta