Rahvusvahelise biokütusebörsi Baltpool andmetel iseloomustas 2024.–2025. aasta küttehooaega stabiilsus – biokütuse hinnad ühtlustusid Balti riikide vahel ning pika- ja lühiajaliste tehingute hinnavahed olid marginaalsed. Eestis tõusis keskmine biokütuse hind 1% ja ulatus 21,34 eurot/MWh.

„Pärast Valgevene biokütuse impordi peatumist 2022. aastal oodati hinnatõusu ja pakkumisraskusi, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks – turg näitas üles küpsust ja suutlikkust kohaneda geopoliitiliste ning majanduslike muutustega. Täna kujundavad biokütuse hinda peamiselt kohaliku turu tingimused, mida iseloomustab tugev konkurents ja tasakaalus nõudlus ning pakkumine,“ sõnas Baltpooli kaubandusjuht Vaidotas Jonutis.

Keskmine biokütuse hind langes hooajal Lätis 18% võrreldes eelnenud aastaga, jõudes 22,01 euroni/MWh. Leedus oli keskmine hind 21,80 eurot/MWh ehk 8% madalam kui aasta varem.

Tänavust talve iseloomustasid soojad ilmad ja vähene äärmuslike külmapäevade arv, mis vähendas biokütuste nõudlust kogu piirkonnas. Riia registreeris Balti riikide pealinnade seas kõige kõrgema keskmise talvetemperatuuri.

Kuigi Lätis ja Eestis biokütuse käive vähenes, kasvas Baltpooli börsil Balti riikides sõlmitud tehingute kogumaht 2% ja ulatus 5,3 TWh-ni (väärtusega 115,8 miljonit eurot). Leedus oli kasv 5% (4,3 TWh), Lätis langus 17% (0,48 TWh) ning Eestis jäi käive samale tasemele – 0,5 TWh.

Soodsad tingimused pikaajalisteks tehinguteks

Kolme Balti riigi hinnavahed on peaaegu kadunud ning pika- ja lühiajaliste tehingute hinnad ühtlustunud. See näitab turu stabiilsust ja madalat hinnakõikumise riski, kuid olukorras tuleb jääda siiski ettevaatlikkust.

„Kui hinnavahed on väikesed, saavad turuosalised enesekindlamalt sõlmida pikaajalisi lepinguid, mis tagavad tarnete järjepidevuse ja vähendavad planeerimisriske. Kuigi sellega välditakse riskipreemiat, jääb samas ära ka võimalus lisatuluks, mis võib tekkida hinnakõikumiste arvelt,“ selgitas Jonutis.

Stabiilsem keskkond võimaldab tarnijatel paremini planeerida tootmist, ladustamist ja logistikat. See on eriti oluline väiksemate turuosaliste jaoks, kelle jaoks turu ebakindlus võib tähendada olulisi tegevusriske.

Oluline on ka strateegiline lähenemine: pika- ja lühiajaliste lepingute kombineerimine aitab kohaneda turutsüklite ja ärieesmärkidega. Sageli jääb aga tähelepanuta kolmas võimalus – indekseeritud lepingud, mis seovad hinnad SPOT -turu dünaamikaga, kuid võimaldavad samas pikaajalist planeerimist.

„Indekseeritud lepingud sobivad neile, kes soovivad säilitada hinnapaindlikkust, samal ajal tagades tarnestabiilsuse ja riskide hajutatuse,“ rõhutas Jonutis.

Prognoos: sarnane hooaeg ees ootamas

Baltpooli hinnangul jäävad biokütuse hinnad läheneval hooajal sarnasele tasemele. Tarneahelad toimivad tõrgeteta ning toorpuidu hinnad ei põhjusta hetkel muret. Siiski võib jätkuv soojem ilm mõjutada biokütuse laoseisu.

„Ladustamine on olnud juba teist aastat järjest kahjumlik, mistõttu on tõenäoline, et küttevarude mahud jäävad eeloleval hooajal väiksemaks,“ märkis Jonutis.

See võib tähendada, et äärmuslikes tingimustes, näiteks ootamatute külmalainete korral on lühiajaliste tehingute turul raskem nõudlust rahuldada. Turuosalised saavad end kaitsta mitmekesistades tehingustruktuure ja kasutades läbimõeldud strateegiaid.

Baltpoolist

Baltpool haldab rahvusvahelist biomassibörsi, muutes biomassi kauplemise lihtsaks ja läbipaistvaks regulaarsete oksjonite kaudu. Alates tegevuse alustamisest 2012. aastal on Baltpool korraldanud üle 45 000 tehingu ja ühendanud enam kui 550 osalejat. Ettevõte korraldab ka puidu- ja soojusoksjoneid Leedus ning haldab avalike huvide teenuste (VIAP) rahastamist.

Riigile kuuluva EPSO-G energiagruppi kuuluva Baltpooli eesmärk on olla jätkusuutliku biomassi kauplemise eelistatuim valik Euroopas. Baltpool on pühendunud jätkusuutlike bioenergia tavade edendamisele, mis toovad kasu nii keskkonnale kui ka selle partneritele kogu turul.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta