Diotechi juht: juhitamatu energiatootmine vajab tarbijate huvides lahendamist täna, mitte alles tulevikus

„Kui probleem on sekundites, siis peab lahendus reageerima sekundites. Akuelektrijaamad on täna ainus küps tehnoloogia, mis suudab pakkuda sagedusreserve, siluda tootmise kõikumist ja vältida häireid ilma fossiilseid varujaamu käivitamata,“ sõnas Tallinnas toimunud Eesti energeetika konverentsil toimunud salvestustehnoloogiate aruteluduellis Diotech Eesti juht Raivo Videvik.

Ta lisas, et teine oluline aspekt on aeg. Suuri akusalvesteid on võimalik projekteerida ja tööle panna kuudega.

„Neid saab rajada sinna, kus probleem tekib – alajaamade, tuule- ja päikeseparkide kõrvale, tööstuste juurde. Vesisalvestus on strateegiliselt huvitav, kuid realistlikult ei jõua Eestis järgmise 5 aasta jooksul ükski uus vesisalvesti tööle. See aga ei lahenda tänast süsteemiriski,“ nentis Videvik ja lisas, et täna räägib akusalvestustehnoloogiate kasuks just paindlikkus. „Üks ja sama akusalvesti võib osaleda sagedusturul, vähendada tipukoormust, teha energia arbitraaži ja toetada varustuskindlust. See tähendab mitut tuluallikat ja väiksemat majanduslikku riski.“

Videvik tõi näitena esile, et Diotech arendab koos Eesti partneriga Valgamaal Zirgu akuelektrijaama (BESS), mille kogumaht on 800 MWh. Projekti esimese etapi - 100 MW / 200 MWh - ehitusinvesteeringu maht on ligikaudu 35 miljonit eurot, ehitus algab juba sel kuul ja saab valmis hiljemalt märtsis 2027. Tegemist on sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhineva arendusega, mille eesmärk on tasakaalustada Eesti ja Baltikumi elektriturgu, vähendada hinnakõikumisi ning tugevdada võrgu stabiilsust. Projekti liitumised, load ja tarneahel on ette valmistatud ning lahendust on võimalik vajadusel kiiresti laiendada.

Diotechi juhi sõnul näitab see, et akusalvestus ei ole üksnes tehniline, vaid ka majanduslik ja julgeolekuline tööriist - väärtus, kompetents ja maksutulu jäävad Eestisse ning mõju turule tekib kiiresti.

Akusalvestid lahendavad tänase riski, vesisalvestid loovad pika selgroo

Samas rõhutas Energiasalve äriarendus- ja elektromehaanikajuht Mario Vee, et Eesti probleem ei seisne ainult sekundipõhises tasakaalus.

„Me ei suuda toota energiat siis, kui seda reaalselt vaja on,“ ütles Vee. Tema sõnul on vesisalvestuse eelis just pikk salvestusaeg – 12 tundi või nende Paldiski projekti puhul kuni 30 tundi. „Meil on erinevad pikkused ja erinev funktsioon. Salvestusmaht ja funktsioon ei ole akutehnoloogiaga võrreldavad,“ lisas ta.

Vee hinnangul muutub vesisalvestus suurte mahtude puhul kuluefektiivsemaks.

„Kui salvestusmahtu on vaja juurde, siis on vaja maa sisse rajada suur mahuti. Iga lisanduv maht tuleb odavam kui akutehnoloogia puhul,“ selgitas ta.

Ta tõi võrdluse infrastruktuuriga - kui meil on vaja suurt mahtu salvestada, siis on vaja justkui jõele sild ehitada, mitte ainult parvega üle purjetada, et oleks efektiivsust. Konverentsi arutelust jäi kõlama, et akusalvesti ja vesisalvesti ei ole vastandid, vaid eri ajahorisondi tööriistad samas süsteemis. Akusalvesti katab sekundite ja tundide kõikumised ning hoiab sagedust, vesisalvesti võimaldab energia kasutamist nihutada päevade ja hooaegade lõikes. Koos loovad need mitmekihilise ja paindliku varustuskindluse - küsimus on, millist lahendust vajab Eesti esimesena ja kui kiiresti suudetakse see ellu viia.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta