Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug ning analüütik Mirjam Jesmin uurisid eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning värskes blogis annavad ülevaate, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Eesti on atraktiivne sihtriik kõrgelt haritud sisserändajatele

 

2021. aasta lõpu seisuga on vähemalt 25-aastastest eesti emakeelega inimestest põhiharidusega (või madalama haridustasemega) 18%, keskharidusega (või kutseharidusega keskhariduse baasil) 43% ja kõrgharidusega (või keskeriharidusega keskhariduse baasil) 39%. Vene emakeelega inimeste hulgas on põhiharidusega inimesi alla 11%, seega kesk- ja kõrgharituid on mõne protsendi jagu rohkem kui eesti emakeelsete seas. Muu emakeelega inimestest on kõrgharitud lausa 64% ning põhiharidusega inimesi on nende hulgas vaid 8%.

Eesti emakeelega inimeste seas on 2000. aastaga võrreldes 13,5% võrra vähem põhihariduse või madalama haridustasemega inimesi. Vene emakeelega rahvastiku hulgas on muutus pisut väiksem (-11,2%), muu emakeelega inimeste seas aga peaaegu kaks korda suurem (-25,6%). Keskharidusega inimeste osakaal eesti ja vene emakeelses rahvastikus ei ole oluliselt muutunud, ent muu emakeelega inimeste hulgas on keskharituid peaaegu 10% vähem kui 20 aastat tagasi.

Kui põhi- ja keskharidusega inimeste osakaalud rahvastikus on pigem kahanenud, siis kõrgharitute osakaal on suurenenud – eesti emakeelega inimeste seas 13,2%, vene emakeelega inimeste hulgas 9,5% ja muu emakeelega inimestel 35,2% võrra. Tasub märkida, et kõrgharitute osakaal suureneb küll kõigi inimeste hulgas, ent muu emakeelega inimeste seas on kasv olnud märksa hoogsam. Sellest võib järeldada, et võrreldes varasemaga rändavad Eestisse just pigem kõrgharitud välismaalased.

Kui eesti ja vene keelt emakeelena kõneleva rahvastiku seas toimusid suuremad haridustasemete muutused 2000. ja 2011. aasta loenduste vahel, siis muu emakeelega rahvastikus on suurem muutus toimunud peale 2011. aasta rahvaloendust.

 

Sooline kõrghariduse lõhe on suurim eesti emakeelega inimestel

 

Enamikus vanusegruppides on kõrgharidusega inimeste osakaal suurim muu emakeelega inimeste hulgas. Eesti või vene emakeelega rahvastikus on doktorikraadiga inimeste osakaal igas vanuserühmas alla 1,5%, muu emakeelega inimeste hulgas on see kõigi alla 75-aastaste puhul suurem. Eriti suur on kõrgharidusega inimeste osatähtsus aga 35–49-aastaste seas –  üle 4%. Muu emakeelega noorte hulgast leiame ka suhteliselt kõige rohkem magistrikraadiga inimesi. Esimeste osakaal on suurim 30–34-aastaste hulgas – 36,1%) ja bakalaureusekraadiga inimeste osatähtsus on kõige suurem 25–29-aastaste seas – 40,7%,). 30–34-aastastest eesti emakeelega inimestest on magistrikraad 15,3%-l ja vene emakeelsetest 11,9%-l. Bakalaureusekraadiga inimesi on nii eesti kui ka vene emakeelega 25–29-aastaste hulgas vähem kui 25%. Seega Eestisse tulnud ja siin püsivalt elavad noored ja tööealised välismaalased on üsna kõrgelt haritud. Tõenäoliselt on nad tulnud siia erialasele tööle või veelgi kõrgemat haridust omandama.

 

Loe edasi statistikaameti blogist