Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust. Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud baasjoonearvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kg-ni 1 MWh kohta.

See on saanud võimalikuks mitmete tegurite koostoimel. Esmalt kahe tsirkuleerivas keevkihis põlevkivi uudse põletamise ploki juurutamisega AS Eesti Energia Narva jaamades, edasi - hakkpuidu koospõletamisel põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektrigeneraatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamise ja samuti ka puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmise jaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.

Pea kõikide elektri genereerimise tehnoloogiate kasutamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside  heited. Põlevkivi või kivisöe kasutamisel kaasneb rohkem süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase võrreldes teiste fossiilsete kütuste, maagaasi või õliga. Vähem kaasneb neid taastuvate allikate, nt  puidu, päikese- või tuuleenergia kasutamisel.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ning täiustuvad ka põlevkivipõletamise tehnoloogiad.

Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis muuhulgas ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.

Uuring „Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine“ viidi läbi ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastas Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.