Täna toimunud Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil oli üheks keskseks teemaks Rail Balticu ehitus ja rahastamine. Ministrid rõhutasid kohtumisel, et peavad hädavajalikuks raudteeühenduste parandamist ning kinnitasid oma pühendumust Rail Balticu põhitrassi valmimisele 2030. aastaks.

„Rail Balticu põhitrassi valmimine 2030. aastaks on meie ühine ja strateegiline eesmärk – see ei ole pelgalt transpordiprojekt, vaid investeering kogu piirkonna tulevikku. Ühendus suurendab kaubavahetust, parandab reisijate liikumisvõimalusi ning tugevdab sõjalist mobiilsust, mis on praeguses geopoliitilises olukorras ühtaegu majanduslikult ja julgeolekuliselt vältimatu. Balti riigid peavad näitama ühiselt, et oleme pühendunud projekti elluviimisele, kindlustamaks rahastus Euroopa Liidu vahenditest tulevikus raudtee valmisehitamiseks,” sõnas taristuminister Kuldar Leis.

Balti riigid on aktiivselt seisnud selle eest, et Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ehk peamine Rail Balticu rahastusallikas suureneks ning säiliks Euroopa Liidu eelarves eraldiseisva rahastusmehhanismina. Uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve esialgse kava kohaselt eraldatakse CEFi kaudu transpordiinvesteeringutele 51,5 miljardit eurot ehk pea kaks korda rohkem kui eelmises eelarves. Sellest 17,7 miljardit on suunatud sõjalise liikuvuse vajadustele. Komisjoni ettepanek näitab Euroopa toetust suurprojektide elluviimiseks ja annab kindlust rahastuste jätkumiseks ka tulevikus.

Taristuministri sõnul saab Eesti minna läbirääkimistele heas positsioonis.

„Ligikaudu 100 kilomeetrit Rail Balticu trassist Eestis on juba ehituses ning 200 kilomeetrit on kaetud lepingutega. Järgmisel aastal toimub ehitustegevus kõigis Eesti maakondades, mis näitab, et Rail Balticu projekt liigub jõudsalt edasi ning oleme graafikus, et jõuda esimene etapp 2030. aastaks valmis.”

Lisaks Rail Balticu projektile käsitleti piirkondlike rongiühenduste arengut. Hiljuti käivitatud rongiliin Tallinna, Riia ja Vilniuse vahel on osutunud populaarseks, kinnitades, et nõudlus parema ühenduvuse ja säästlike transpordivõimaluste järele kasvab. Riikide eesmärk on käivitada esimesel võimalusel ka Tartu–Riia ilma ümberistumiseta rongiliin.

Kohtumisel käsitleti ka lennunduse tulevikku. Eesti kinnitas oma poliitilist toetust Air Balticule, mille roll suurima lennufirmana Tallinna lennujaamas on rahvusvahelise ühenduse tagamisel keskne. Eesti plaanib külmutada Tallinnas lennujaamatasud lähiaastateks, et soodustada ühenduste kasvu. Mõlemad riigid on valmis ka uurima võimalusi Tallinna ja Riia lennujaama laiendamiseks, et avada uusi marsruute ja meelitada piirkonda täiendavaid lennuettevõtteid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta