Hilissügis on kätte jõudnud ning Eesti elanikud seisavad peagi silmitsi soojusvarustuse küsimustega. Meie laiuskraadidel on see hädavajalik, kuid muretsema ei pea – võrreldes mulluga on Eesti külmaks talveks veelgi rohkem valmis.

Sügisega jõuab lõpule mastaapne kaugküttekatlamajade ning soojustorustike rekonstrueerimise programm, mille algus ulatub aastasse 2009. Koos kaugkütteettevõtetega on Eesti välisõhu kaitseks ning energiasäästu investeerinud enam kui 85 miljonit eurot. Sellest 31 miljonit on KIKi abil kaetud CO2 müügitulust Austriale.

Väiksem CO2 ning odavam toasoojus

Kütteprogrammi üheks eesmärgiks on vähendada välisõhku eralduva CO2 kogust. Lisaks tagab see Eestis väiksem sõltuvus fossiilkütustest, töökindlamad soojusvõrgud ja kaasaegsed kaugküttejaamad. Tarbijale on boonuseks soodsam soojuse hind.

KIK on toetanud kokku 73 kütteprojekti. Neist tänaseks on lõppenud 46 ja ülejäänud lõpetatakse selle aasta lõpuks. Praeguseks on saavutatud soojuse kokkuhoid ligikaudu 59 000 megavatt tundi aastas, mis on võrreldav Võru või Kuressaare linna aastase soojustarbimisega. Aastane CO2 kokkuhoid ületab 125 000 tonni.

Massiivne energiasääst kaugküttevõrkudes

Mahuka kütteprogrammi suurimaks saavutuseks tuleb lugeda suuremahulist kaugküttetorustike rekonstrueerimist. Kuni aastani 2009 soojusvõrkude kaasajastamisele riiklik tugi sisuliselt puudus. Toimus kaugküttepiirkondade lagunemine või nõukogudeaegse pärandi lappimine. Teostatud projektide tulemusena on tänaseks värskendatud ligikaudu 126 kilomeetrit soojustorustikku, mis on 9% Eesti soojusvõrkudest. Kõige rohkem torutöid on tehtud Ida-Virumaal ning just Kohtla-Järve piirkonnas

2014 oli katlamajade aasta

Kui varasemaid aastaid iseloomustab eelkõige soojustorustike rekonstrueerimine ja koostootmisjaamad, siis käesolev aasta keskendus väikeasulate katlamajade uuendamisele. Vanad katlamajad olid kehvas seisus ning kütusena kasutati fossiilseid kütuseid nagu kivisüsi, põlevkiviõli ning maagaas. Nüüdsest on töösse rakendunud täisautomaatsed ning puiduhaket kasutavad kaugküttekatlamajad, mis on efektiivsed ning varustatud normikohaste puhastusseadmetega.

Tänu mahukatele keskkonnainvesteeringutele võivad tarbijad oodata sel aastal toasoojuse odavnemist Kehtnas, Kohilas, Alul, Raplas, Märjamaal, Turbas, Kiilis, Suure-Jaanis, Leisis, Käärdis, Põlvas. Neis piirkondades on katlamajad rekonstrueeritud või valmimisel.

Suure Jaani Gümnaasiumi Katlamaja
KIKi toel Suure-Jaani Gümnaasiumi juurde rajatud kaasaegne katlamaja sobitub kenasti linnaruumi. Foto: Siim Umbleja

Kes ees see mees

Suurimaks murekohaks projektide puhul oli sobilike ehitusettevõtete puudus Eesti ehitusturul. Suuremaid katlamaju suudavad ehitada üksnes 2-3 ettevõtet ning ka soojustorustike valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid saab üles lugeda näppudel. Seetõttu olid esimeste hangete tegijad eelisseisus ning said ehitustööd tehtud oluliselt soodsamalt, kui hilisemad alustajad, kel võis olla probleeme isegi töövõtja leidmisega. Siit ka üleskutse ettevõtjatele.

Säästuplaanid jätkuvad ka tulevikus

Investeeringud soojusmajandusse jätkuvad ka järgnevatel aastatel. Euroopa Liidu uuel programmperioodil on planeeritud soojusvarustuse kaasajastamiseks 78 miljonit eurot, millele lisandub samapalju ettevõtete poolt.

Loodetavasti saab investeeringutega algust teha juba 2015. aasta teises pooles ning veenduda, et Eesti oleks ületulevaks talveks paremini valmis kui täna.