Trükivalgust on näinud Eesti Looduse septembri-oktoobrinumber, ühtlasi erinumber, mis käsitleb süvitsi meie loomastiku-uuringuid.

Moodne ajastu eeldab teadmisi eri valdkondadest, sealhulgas tuleb kasuks oskus käsitseda paljusid seadmeid ja rakendada uudseid meetodeid. Nõnda on loomastiku-uurijatel abivahendite pagasis saatjad, raja- ja veebikaamerad, helisalvestid, detektorid, droonid, tehisaru ja mõistagi DNA-analüüs.

Zooloogias on üha enam võetud kasutusele molekulaarbioloogia meetodeid. Liike saab kindlaks määrata isegi vaid mulla- või veeproovis oleva DNA põhjal ning vajaduse korral suisa ökosüsteemi tasemel. Keskkonna-DNA-meetod lubab näiteks kindlaks teha varjulise eluviisiga või väga haruldaste loomade olemasolu. Eriti tõhusalt ja varakult saab niimoodi avastada ohtlikke tulnukaid. Sellest väga uudsest meetodist annab ajakirjas sisuka ülevaate Tartu ülikooli molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Veljo Kisand.

Tänapäeva kotkauurija tööd kirjeldab Ülo Väli, kelle sõnul on murrangulise arengu toonud droonid. Palju teavet aitavad koguda ka pesakaamerad ja moodsatest seadmetest kõige pikemat aega rakendatud GPS-saatjad. Kotkauurijate varasemad võtted – puuladvas turnimine ja poegade rõngastamine – on jäänud tagaplaanile.

Ka ulukiseires on katsetatud ja võetud tarvitusele ajakohaseid võtteid ja tehisaru. Uutel meetoditel on nii puudusi kui ka ka eeliseid. Tehnoloogilised saavutused on iseäranis jõudsalt võimaldanud uurida nahkhiiri, kes tegutsevad hämarikus ja öösiti. Uued taskukohased seadmed on muu hulgas andnud võimaluse uurida neid loomi harrastusteaduse raames.

Küllap on nii mõnelgi jäänud tähelepanuta, et Tallinna loomaaia juures tegutseb liigikaitseuuringute keskus, kus tehakse geneetilisi uuringuid ja kogutakse materjali biopanka. Loomaaia DNA-analüüsi spetsialist Grete Nummert-Meister selgitab, mida need võimalused tähendavad nüüdisaja looduskaitsele.

Moodne loomateadus ei tähenda ainult seadmete lennutamist-jälgimist ja tööd laboris. Väljas tuleb käia nii proove kogumas kui ka selleks, et loodust mõista. Zooloog Uudo Timm on lendoravauuringuid käsitlevas artiklis nentinud, et mitme nüüdismeetodi korral on oht eemalduda loodusest ja kaotada vahetu side sellega. Mõtestades analüüside käigus saadud tulemusi üksnes kontoris või laboris, on hädavajalik tunnetada vahetult looduses toimuvat.

Erinumbri väljaandmist on toetanud Eesti teadusagentuur teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi kaudu. Ühtlasi toetab ajakirja ilmumist keskkonnainvesteeringute keskus keskkonnateadlikkuse programmi kaudu.

Eesti Looduse erinumber on saadaval kaupluste ajakirjandusriiulitel ja e-poes loodusajakiri.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta