Lugupeetud Eesti Jahimeeste Selts ja austatud Eesti jahimehed. Pöördume Teie poole palvega, mis on tingitud lumetorm Birgiti mõjudest. Lume paksus peale tormi on üle-eestiliselt 25 cm ja lähipäevadel on lume paksus tõusmas.

See olukord teeb metsloomadel elu metsas raskemaks. Eriti rasketesse oludesse satuvad metskitsed, kes peavad nüüd kulutama rohkem energiat, et elus püsida. Metsloomade energiakulu suurendab olulisel määral ka nende häirimine ja jahikoertega jaht metsas on suure häirimisteguriga. Ühtlasi on jahikoertega jaht Eestis väga populaarseks muutunud ning paratamatult jahikoerad suudavad jahi käigus läbi kammida suuri alasid ja hirmutada ka mitte jahitavaid ulukeid. 

Oleks oluliselt eetilisem, kui jahimehed näitaksid üles hoolivust metsloomade suhtes, ja ei kasutaks praegusel, paksu lumega ajal, jahikoeri. Kui vähegi saaks, siis võiks loobuda karmide lumeoludega ajal jahikoertega peetavatest jahipidamise viisidest. Eeldame, et keegi meist ei soovi, et metskitsede arvukus drastiliselt langeks ja selle läbi seaksime ohtu ka ilvese taastuva populatsiooni. Loodame, et jahimehed teavad, et nende töö pole mitte ainult ulukeid küttida, vaid ka neile raskel ajal tuge pakkuda ning vahel vajab see oma harjumuspärastest jahiviisidest mõneks ajaks loobumist.

Palume jahipidamisest loobuda veekogude lähistel, sest juba on tulnud uudiseid, kuidas jahimehed on pidanud nii Emajõe vanajõe sängist päästma uppuva põdravasika, kui ka Lätis läbi jää vajunud põtradest. Loomad põgenevad jahikoerte või jahimeeste eest kõige kiiremat teed mööda ning kahjuks jää veel metsloomi ei kanna, eriti põtru ja metssigu. Oht on ka jahimeestele endile, kes hätta sattunud loomi päästma lähevad. Selleks, et riske nii metsloomadele kui jahimeeste tervisele ja elule vähendada, palume arvesse võtta, et veekogud võivad saada hirmunud loomadele surmalõksuks, eriti, kui ei avastata hätta sattunud loomi õigeaegselt. Jõekaldad on jääs, aga keskelt on jõgi kas lahti või väga nõrga jääga ja paratamatult hirmunud loomad võivad kasutada jõgesid ja väiksemaid järvesid põgenemisteena.

Jahikoertega jahil käimise vältimine aitab vältida ka olukordi, kus karud aetakse taliuinakust üles ja on teada fakt, et peletades jaanuaris - veebruaris poegadega emakaru pesast eemale, ei naase emakaru poegade juurde ja pojad hukkuvad. Peagi algab emakarudel poegade sündimise aeg ja koertega jahi piiramine või täielik peatamine säästab ka võimalikke ohte karupoegadele.

Täname südamest jahimehi, kes päästsid Emajõel põdravasika uppumissurmast, aga loodame ka, et jahimehed ei tekita ise selliseid olukordi, kus loomad hirmuga vette aetakse ja siis hakatakse neid päästma, riskides seejuures ka iseendi eludega.

Loodame, et Eesti Jahimeeste Selts ja jahimehed võtavad Eesti Metsa Abiks palvet kuulda ja teevad jahipidamises kiired muudatused lähtuvalt talveoludest, et loomadel oleks turvalisem talv üle elada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta