Täna, 24. jaanuaril Riigikogu liikmetele saadetud avalikus pöördumises kutsutakse saadikuid üles tagasi lükkama looduskaitseseaduse muudatust, millega plaanitakse oluliselt vähendada veekogudeäärse ehituskeeluvööndi ulatust. Eelnõu tuleb parlamendis esimesele lugemisele teisipäeval, 25. jaanuaril.
 

Nelja riigikogu liikme poolt algatatud seadusemuudatuse ettepaneku järgi vähendataks ehituskeeluvööndi laiust praeguse kuni 200 meetri pealt 20 meetrini mererandades, Peipsi, Pihkva, Lämmi- ja Võrtsjärvel ning 10 meetrini Eesti teistel järvedel ja jõgedel. Ehituskeeluvööndi lausaline ja nii ulatuslik vähendamine kahjustab kõiki ranna ja kalda kaitse eesmärke, sealhulgas ohustab looduskoosluste ja oluliste rohekoridoride säilimist, kahandab randade ja kallaste võimet puhverdada looduskahjude mõju juba olemasolevale taristule ning annab tugeva aluse piirata inimeste liikumist ja juurdepääsu ranna- ja kaldaaladel.

Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused plaanitava seadusemuudatuse kasu ja vajalikkuse osas on otsitud, mitmed neist sisutühjad. Näiteks on ühe põhjendusena nimetatud vajadust suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusõigust ehituskeeluvööndi määramisel. See põhjendus on sisutühi: kehtiva õiguse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ehituskeeluvööndi ulatust põhjendatud juhtudel planeeringute kaudu nii vähendada kui ka suurendada. Seaduseelnõuga planeeritavate muudatuste mõju KOVide võimekusele on eesmärgiga võrreldes vastupidine, raskendades oluliselt KOVide võimalusi tagada randade ja kallaste kaitse ning avalike hüvede säilimine.

"Selline seadus muudab enamiku Eesti inimestest oluliselt vaesemaks. Nad kaotaksid suure osa hindamatust väärtusest, mida vabadus veekogude ääres takistamatult liikuda endast kujutab," rõhutab Meelis Tambets Eesti Loodushoiu keskusest. "Paneme saadikutele südamele, et ühiste huvide kaitse on kõigi elanike huvides. Soovime, et Eesti ranna- ja kaldamaastikud ning nende pakutav säiliks, nii inimese kui looduse jaoks. Selle garantiiks on piisava ulatusega ehituskeeluvöönd."

Rohkem infot:

Avalik pöördumine Eestimaa randade ja kallaste kaitseks
Riigikogu istungi ülekanne Riigikogu kodulehel
Seaduseelnõu menetlemise info
Materjale koondav teemaleht

Pöördumise algatajad:

Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Loodushoiu Keskus
Eestimaa Looduse Fond SA
Eesti Looduseuurijate Selts
Jaan Riis
Tiit Maran
Kalev Sepp
Hannes Tõnisson
Aveliina Helm
Marju Kõivupuu
Toomas Kiho
Urmas Kõljalg
Valdur Mikita
Kristiina Ehin
Karin Bachmann
Aleksei Turovski
Urmas Tartes
Tiit Leito
Vladislav Koržets

Sarnased artiklid