Inbanki ja Kantar Emori värskest uuringust selgub, et Eesti elanikud kasutavad järelmaksu ja tarbimislaene valdavalt teadlikult ning vajaduspõhiselt, mitte emotsiooni- või luksusostude tegemiseks.

“Uuring näitab selgelt, et tarbimislaene võetakse Eestis eelkõige vajaduspäraselt erisuguste ootamatute kulude katteks. Suisa 32 protsenti vastajatest tõi peamise põhjusena välja just ootamatud väljaminekud. See kinnitab, et Eesti inimesed on oma tarbimiskäitumises pigem kaalutlevad ja tagasihoidlikud, emotsioonioste laenurahaga ei finantseerita,” ütles Inbanki Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas. 

Tarbimislaenu kasutamise põhjustena nimetati auto ostu või remonti (31%), kodu remonti ja sisustamist (26%) ning elektroonika ja kodutehnika soetamist (25%). Tervisega seotud kulutuste katteks on tarbimislaenu kasutanud 15% vastanutest. 

Kui 2024. aasta uuring näitas, et tarbimislaene kasutati sagedamini kodu ja elektroonikaga seotud mugavusostudeks, siis tänavused tulemused osutavad selgelt praktilisemate ja vältimatute kulutuste osakaalu kasvule. 

Osamaksetena tasumine on teadlik valik

Viimase kolme aasta jooksul on tarbimislaenu või järelmaksu kasutanud ligi viiendik Eesti elanikest. Kuigi tarbimislaenudesse suhtutakse Eestis üldiselt ettevaatlikult, on järelmaks ja osamaksetena tasumine muutunud paljude jaoks teadlikuks kulude planeerimise vahendiks. 

“Eriti kõnekas on see, et 85 protsenti vastanutest ütles, et nad kaaluvad järelmaksu juba oma ostu planeerimise etapis. See kinnitab, et otsus ei sünni kassas emotsiooni ajel, vaid inimesed mõtlevad oma rahalised kohustused varakult läbi,” märkis Ladvas. 

Uuringu tulemused näitavad, et järelmaksu kasutamine on muutunud teadlikumaks ka laiemas plaanis. Vaid umbes 10% vastanutest otsustas järelmaksu kasuks alles kassas. 

“Võrreldes eelmise aasta uuringuga, mil suuremat rolli mängis ostuhetke mugavus, on tarbijate finantskäitumine muutunud märgatavalt läbimõeldumaks. Üldine majandusolukord ja tarbijate madal kindlustunne sunnivad kulutusi rohkem ette planeerima ning kaaluma hoolikamalt ka finantskohustuste võtmist,” selgitas Ladvas.

Järelmaksu peamise kasutamise põhjusena tõid ligi pooled vastajad (49%) esile vajaduse hajutada ühekordne suurem kulu, et teha vajalik ost, mida muidu ei saaks endale lubada. Lisaks märkis kolmandik vastanutest, et kasutab järelmaksu teadliku valikuna kulutuste osadeks jagamiseks, et hoida igakuine eelarve tasakaalus. 29% vastajatest tõi järelmaksu kasutamise põhjuseks madala või puuduva intressi. Tänavu plaanib järelmaksulahendusi kasutada 13% Eesti elanikest. 

Kuigi kaupmeeste hinnangul on “osta kohe, maksa hiljem” lahendused kasvav trend ja Inbanki andmetel on nende lepingute arv 2024. ja 2025. aasta võrdluses kasvanud 48%, näitab uuring, et suur osa tarbijatest pole nendega veel kokku puutunud. Need, kes on teenust kasutanud, tõid peamise eelisena esile võimaluse jagada ost mitme kuu peale ilma lisatasudeta.

“See on ratsionaalne viis oma kulutusi lühiajaliselt hajutada ning vältida olukorda, kus üks suurem väljaminek tekitab kuueelarvesse augu. Tarbijad otsivad üha enam  lahendusi, mis toetavad teadlikku eelarvepidamist,” lisas Inbanki Eesti äriüksuse juht. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta