Statistikaameti andmete kohaselt oli Eestis kasutatavast põllumajandusmaast eelmisel aastal 22% mahemaa. Seda on ligi kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Statistikaameti analüütik Ege Kirs vaatas, milline on meie taimekasvatuse saagikus mahemaal ja kuidas läheb maheloomakasvatusel.

  • Maamajandus
  • 4. juuni 2021
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Eesti mahepõllumajandusmaa suurus oli 221 000 hektarit, millest 19 000 hektarit on veel mahepõllumajandusele üle minev maa. Mahemaa hulka arvestatakse vaid põllumajandus- ja toiduameti tunnustusega täielikult mahepõllumajanduslikku ja sellele üle minevat maad.

Euroopa Liidus oli 2019. aastal mahemaad keskmiselt 8%. Austrias oli mahemaa osatähtsus 25%, Eestis 22% ja Rootsis 20% kasutatavast põllumajandusmaast. Meie naabrite juures Lätis oli mahemaad 15%, Soomes 13% ja Leedus 8%.

Maheteraviljal oli rekordilähedane saagikus

Maheteravilja kasvatati möödunud aastal 53 000, kaunvilja 9500, köögivilja ja maasikaid 250 hektaril ning maheviljapuid ja marjaaedu oli kokku 2400 hektarit. Mahekartuli kasvupind oli 158 hektarit, mis on eelnenud aastast 20% suurem. Kaks kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast on kasutuses põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena.

Mahepõllumajanduses ei kasutata kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid, mis tähendab, et kultuuride hektarisaagid on tavapõllumajanduse omadest oluliselt väiksemad. Näiteks teravilja keskmine saagikus oli 4,4 tonni hektarilt, maheteraviljal aga 1,9 tonni hektarilt. Kartuli keskmiseks saagikuseks oli 26 tonni hektarilt, mahekartulil aga 11,8 tonni.

Maheteravilja kogusaagiks kujunes suurepärane 98 800 tonni, mis on küll eelnenud aastast veidi vähem, kuid siiski rekordsaagi lähedane tulemus. Mahekaunvilja saak on aasta-aastalt kasvanud ja oli 12 200 tonni. Kartuli kogusaak vähenes 5% ja oli 1900 tonni.

Maheveiste arv aina kasvab

Maheveisekasvatus on Eestis endiselt populaarne ja aastaga kasvas loomade arv 8% ehk 45 700-ni. Maheveised moodustavad veiste koguarvust 18%. Mahelammaste ja kitsede arv on viimased viis aastat vähenenud, kuid sama trendi on märgata ka üldiselt lamba ja kitsekasvatuses. Mahelammaste ja kitsede osatähtsus kõigist Eesti lammastest ja kitsedest oli 42%. Mahedalt peetavate sigade arv suurenes küll 778 loomani, kuid nende kasvatamine on Eestis siiski veel vähe populaarne. Mahelindude arv kasvas aga 4% ja oli 37 800.

Eestis toodeti kokku 5000 tonni maheliha ja 8900 tonni mahepiima. Mahemunasid toodeti 5,4 miljonit.

Eestis on Euroopa üks mahedamaid põllumajandusi

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu arvestust peetakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saaduste osas.

Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis: mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak, sertifitseeritud maheloomakasvatus ja mahetoodang.


Lugu on pärit Statistikaameti blogist.