Eesti Pandipakendi uuring: 96% viib taarat tagastuspunkti, 83% on veendunud, et pandipakendid lähevad ümbertöötlemisse ning jõuavad tagasi ringlusesse

Eesti elanikud on jätkuvalt ühed vastutustundlikumad taaskasutajad Euroopas.
Värske Eesti Pandipakendi tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitlusuuring näitab, et 96% inimestest viib pandimärgisega taarat tagastuspunkti ja lausa 91% vastanutest kinnitab, et viib taara alati tagasi. Peaaegu pooled taara tagastajatest teevad seda vähemalt kord kuus.

„See, et Eesti inimesed on nii järjepidevad taara tagastajad, näitab, et pandisüsteem on saanud loomulikuks osaks meie eluviisist. Meil on tekkinud harjumus, mille üle võib ainult uhkust tunda. Seda kinnitavad ka reaalsed tagastusnumbrid, mille kohaselt ~90% pandipakenditest tagastatakse ja suunatakse materjalina ringlusse,“ sõnab Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.

Mugavus ja raha, aga ka teadlik valik

Kõige olulisem põhjus taarat tagastada on jätkuvalt soov saada tagasi pandiraha (oluliseks peab seda 86% vastanutest). Peaaegu sama tähtis on mugavus – 85% peab automaati või käsivastuvõttu kõige lihtsamaks viisiks taarast vabanemiseks.

Samas on keskkonnahoid endiselt oluline motivaator – 83% inimestest tunneb, et läbi tagastuse panustab ta puhtamasse elukeskkonda.

„Pandisüsteemi tugevus seisneb selles, et see ühendab majandusliku ja keskkondliku motivatsiooni,“ lisab Karba. „Inimene saab tunda, et ta teeb õige teo, ja saab selle eest ka väikese tänu – olgu see pandiraha või lihtsalt teadmine, et tema pudel ei lõpe prügimäel või tänavapildis.“

Pandisüsteemi usaldus on kõrge – kuid ootused kasvavad

83% elanikest usub, et tagastatud pudelid ja purgid jõuavad päriselt ümbertöötlemisse ja ringlusesse tagasi. See on küll pisut madalam kui eelmisel aastal (88%), kuid endiselt väga kõrge näitaja. Eriti usaldavad süsteemi eestlased, kõrgema haridusega inimesed ja maapiirkondade elanikud.

„Kui süsteem töötab nähtavalt ja usaldusväärselt, tekib inimestel ka soov seda veelgi paremaks teha,“ märgib Karba. „Näeme, et ootused mugavusele kasvavad – inimesed soovivad puhtamaid tagastuskohti ja kiiremat tagastusvõimalust, paremat ligipääsu ja ka lihtsamat annetamise võimalust. Need on täiesti õigustatud ootused, millega me igapäevaselt tegeleme.“

Kuhu edasi? Mugavam, kiirem ja inimlikum taara tagastus

Tänavu kasutavad eestlased enim Coopi (35%) ja Selveri (31%) tagastuskohti, millele järgnevad Rimi, Maxima ja Grossi Toidukaubad, mis peegeldab ka nimetatud poekettide turuosa. Positiivse hüppe võrreldes aasta varasemaga on teinud eelkõige Grossi Toidukaupadesse tagastamine. Linnades hinnatakse kõrgelt automaatide kiirust ja ruumikust, maal aga käsivastuvõtu isiklikkust. Peamised takistused taara tagastamisel on endiselt rikkis automaadid (33%) ja ebamugav kogemus mustuse või lõhnaga (19%), kuid pea pool elanikkonnast (42%) ütleb, et miski ei takista neid taarat viimast.

„Pandisüsteemi edukus ei põhine ainult tehnoloogial – selle aluseks on inimeste harjumused ja valmisolek panustada,“ ütleb Karba. „Meie eesmärk on, et igal inimesel oleks võimalus oma pakend mugavalt ja heas tujus tagastada – olgu ta siis linnas või maal.“

Eestlane on keskkonnateadlik ja nõudlik

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanikud ei ole mitte ainult keskkonnateadlikud, vaid ka teadlikult nõudlikud – nad ootavad, et süsteem oleks aus, mugav ja nähtavalt toimiv.

„See ongi meie järgmine samm – muuta pakendite ringlus veelgi sujuvamaks, läbipaistvamaks ja kasutajasõbralikumaks. Kui inimene tunneb, et tema panus on oluline ja pakendite tagastamisel on mõte, siis töötab süsteem tõeliselt hästi,“ võtab Karba kokku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta