Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis eile, 27. aprillil maaeluministrile rea ettepanekuid järgmise seitsme aasta põllumajanduspoliitika kujundamiseks. Ettepanekutega juhitakse tähelepanu keskkonnaalastele vajakajäämistele koostamise lõpusirgel olevas põllumajanduse uue perioodi strateegiakavas. EKO rõhutab, et Eesti põllumajandustoetused peavad uuel rahastusperioodil senisest enam keskenduma mahepõllumajandusele, maastike elurikkuse säilitamisele, veekogude reostumise vältimisele ning muldade hea tervise säilitamisele ja süsinikusidumise taastamisele.

  • Maamajandus
  • 29. aprill 2021
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Keskkonnaühenduste koja ettepanekud põllumajanduse uue perioodi strateegiakavasse lähtuvad ekspertteadmistest ning aina mahukamatest teaduslikest analüüsidest Euroopa ja Eesti põllumajanduse keskkonnamõju kohta. EKO tunnustab, et mitmed uude perioodi planeeritud tegevused ja toetused on asjakohased ja tõhusad, kuid tõstab esile mõned olulised vajakajäämised.

Eesti põllumajanduse keskkonnajälg on viimastel aastatel pigem kasvanud ja mitmed olulised suundumused on negatiivsed. Nii on näiteks kasvanud lämmastiku ärakanne põllumaadelt veekogudesse, halvendades jätkuvalt veekogude, sh Läänemere seisundit.  Eestis pärineb umbes 60% merre jõudvast lämmastikust põllumajandusest.

“Läänemere seisund ei kannata ootamist välja. Me peame rakendama senisest tõhusamaid meetmeid põllumaalt merre jõudvate taimetoitainete koguste vähendamiseks. Iga gramm põllult merre jõudvat lämmastikku on samas ka gramm taimekasvatuses kasutamata jäänud lämmastikku," ütleb Eestimaa Looduse Fondi põllumajandusekspert Aleksei Lotman ning lisab, et "lämmastiku kasutustõhususe parandamine on kasulik nii sisevete ja mere seisundile kui ka põllumehe rahakotile."

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu liige ning Tartu Ülikooli ökoloog Tsipe Aavik toob välja, et maaeluministeeriumi eestvedamisel praegu järgmiseks seitsmeks aastaks kokku lepitavad põllumajanduse tulevikusihid peavad väga tõsiselt arvestama süveneva elurikkuse vähenemisega ning tungiva vajadusega piirata põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju.

"Suur probleem on jätkuv põllumajandusmaastike lihtsustumine: põllu- ja kraaviservade kadumine või liiga kitsaks muutumine, puutukkade, niidulaikude, vanade taluasemete ja põllusaarte jätkuv eemaldamine. Koos nendega kaovad ka elupaigad põllumajandusmaastike liikidele, sealhulgas tootjale olulistele liigirühmadele - tolmeldajatele, kahjurivaenlastele - ja mullaelustikule", ütleb Aavik.

Ta lisab, et seni on otsetoetused elurikkust soosivat põllumajandust pigem tõrjunud ja andnud eelise neile, kes majandavad hiiglaslikel monokultuursetel liigendamata põldudel. "Vajame poliitikat, mis toetab õiglaselt neid tootjaid, kes teevad pingutusi, et majandada elurikkust soodustaval viisil. On viimane aeg kriitiliselt üle vaadata, kas planeeritavad toetused ikkagi tagavad maastike mitmekesisuse säilimise ja taastamise, muldade hea tervise ning põhja- ja pinnavee puhtuse."

EKO 27.04.2021 ettepanekutega maaeluministrile saab tutvuda siin.

EKO varasemad ettepanekud ÜPP strateegiakava teemal (18.02.2021),  (24.11.2020),  (19.06.2020) ja (8.05.2020).