Oktoobris suurenes kaupade eksport Eestist küll 10 protsenti ja Eesti päritolu kaupade eksport isegi 21 protsenti, kuid selline tugev kasv ei olnud laiapõhjaline. Kuna ekspordihinnad on tugevas languses, siis hinnamuutusega korrigeeritud ehk püsivhindades kaupade ekspordikasv oli oktoobris veelgi tugevam. Eksport kasvab teist kuud järjest ning see on sisseveetud kaupade mahust suurem, millel on positiivne mõju SKP arvestuses. Kui aga vaadata käesoleva aasta kümmet kuud kokku, siis on selle ajaga eksporditud kaupu 324 miljonit eurot ehk 3,8 protsenti vähem.

  • Ettevõtlus
  • 15. detsember 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Oktoobris toetasid ekspordikasvu peamiselt nisu, õlitoodete ja mobiilsideseadmete väljavedu, mille panus koguekspordi kasvu oli lausa 98 protsenti. Ilma nende kaupadeta oleks Eestis toodetud kaupade eksport jäänud oktoobris eelmise aasta sama kuu tasemele. Õlitoodete ja mobiilsideseadmete osakaal kaupade ekspordis on sel aastal järjest suurenenud ja koos sellega nende mõju ekspordi üldpildile.

Ka riikide järgi ei olnud ekspordikasv kaugeltki ühtlane – 62 protsenti ekspordikasvust tuli USA-suunalt, sealhulgas moodustasid ainuüksi Ühendriikidesse eksporditud mobiilsideseadmed ligi poole (49%) oktoobri kogu kaupade väljaveo suurenemisest. Ülejäänud riikide osakaal ekspordikasvus oli tagasihoidlikum – suurematest saaks välja tuua Hollandi ja Saksamaa vastavalt 13 ja 8 protsendiga. Tugeva ekspordikasvu taga oli ka baasefekt: möödunud aasta oktoobris vähenes Eestis toodetud kaupade eksport aastases võrdluses 11 protsenti ehk 106 miljonit eurot, mis viis võrdlusbaasi järsult madalamale. Käesoleva aasta oktoobris suurenes kaupade väljavedu aga 182 miljonit eurot.

Töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismahtude kasvu ootused jätkasid novembris paranemist, eksporditellimused on suurenenud ja samuti oodatakse käesoleva aasta viimasel kvartalil ekspordikasvu paranemist. Ka novembris mõjutab ekspordimuutust tehnilisest küljest baasefekt eelmisel aastal järsult vähenenud ekspordi tõttu. Kõik need näitajad viitavad kaupade ekspordikasvu jätkumisele ka novembris.

Kui vaadata välisnõudlust, siis näitavad euroala, USA ja Hiina novembrikuised ostujuhtide indeksid töötleva tööstuse kasvu jätkumist, USA-s ja Hiinas isegi paranemist. USA-s ja Hiinas on aasta lõpukuudel paranenud ka kogumajanduse olukord, kuid euroalal, kuhu suunatakse ligi pool Eesti kaupade ekspordist (sel aastal keskmiselt 45%), näitab novembri kogumajanduse ostujuhtide indeks majanduse langusesse kukkumist. Selle põhjuseks on halvenenud teenustesektori olukord. Oktoobris jäi Eestis toodetud kaupade väljavedu euroalale eelmise aasta sama kuuga võrreldes sisuliselt samale tasemele, kaupade kogueksport aga vähenes 4 protsenti. Koroonaviiruse teine laine on halvendanud lähikuude ning ka järgmise aasta esimese poole välisnõudluse taastumise väljavaadet.