Keskkonnaühendused taunivad määruse muudatust, mille eelnõu pühade eel kiirkorras menetletakse eri huvigruppe kaasamata. Keskkonnaministeeriumi algatatud määruse muudatus võimaldaks metsafirmadel ja teistel metsaomanikel taotleda toetust kaitsealadel turberaiete tegemiseks ehk sisuliselt annaks riik hoogu juurde kaitsealadel raiumisele.

  • Arvamused
  • 22. detsember 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Ühendused märkasid möödunud nädala lõpus eelnõude infosüsteemis teadet erametsanduse toetuste määruse muutmise kohta, mis tõstatas mitmeid küsimusi. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) tõi 18. detsembril muudatuse kohta käivas  pöördumises välja kaks olulisemat sisulist probleemkohta:

    Määruse eelnõus plaanitakse põhimõttelist muudatust senises erametsanduse toetuste korras. Eelnõu punktiga 30 lisatakse metsaühistu toetuste abikõlbulike kulude nimekirja turberaied kaitsealadel. See tähendab, et metsaomanikud saaksid taotleda riigilt täiendavat toetust kaitsealadel raiumise eest. Ühendused tõid välja, et uuendusraiete rahaline toetamine kaitsealadel läheb üheselt vastuollu säästva metsanduse põhimõtetega ning otsuse tulemusel muutub metsamajandus kaitstavatel aladel veelgi intensiivsemaks. Kuna valdav osa kaitsealuseid metsi kuulub Natura 2000 võrgustikku, tuleb arvestada kaasnevaid mõjusid loodusdirektiiviga kaitstavatele väärtustele. Paraku on uuendusraieteatiste hulk Natura aladel viimastel aastatel juba niigi kasvanud.

    Jätkuvalt soovitakse sama määrusega toetada voolunõvade rajamist. Voolunõva on kuni 0,6 meetri sügavune kraav, mille eesmärgiks on laialiaetud muldvalli taha sulglohku koguneva vee ära juhtimine. Määrusega toetatakse voolunõvasid, mille pikkus on maksimaalselt 25 meetrit ning sügavus 50 cm. Taoliste voolunõvadega on võimalik kuivendada seni looduslikus seisus püsinud märgi metsa- ja sookooslusi, kusjuures voolunõvade rajamise puhul ei hinnata nende keskkonnamõju. Ühendused leiavad, et 25 meetri pikkune voolunõva on oma eesmärgi täitmiseks selgelt üledimensioneeritud ning võimaldavad avaliku raha toel seni rikkumata soo- ja metsakoosluste kuivendamist ilma keskkonnamõjuhindamist läbi viimata. Voolunõvad saaksid oma eesmärki täita oluliselt lühemana ning nende rajamist ei tohi riiklikult toetada.


Ühendused tegid ettepaneku loobuda turberaiete toetamisest kaitsealadel ning tõid välja vajaduse hinnata edaspidi raietegevuse keskkonnamõju, sh iseäranis Natura aladel. Samuti tegid ühendused ettepaneku voolunõvade rajamise toetamine lõpetada.

Näide kaasamise halvast tavast

Ühtlasi tõid keskkonnaühendused välja, et eelnõude ja muude küsimuste ettevalmistamisse peab vastavalt kaasamise heale tavale ja valitsuse reglemendile (§4 lg 2) kaasama asjassepuutuvad huvirühmad, ent antud juhul on kaasatud üksnes intensiivsemaid metsamajandajaid esindav Eesti Erametsaliit. Küsimusi tekitab, et kuigi eelnõu kooskõlastusring on pühade-eelsel ajal, on see tavapärasest hoopis lühema tähtajaga. Nimelt on ministri määruse kooskõlastamise tähtaeg üldjuhul kümme tööpäeva (Vabariigi Valituse reglemendi §7 lg 3), ent antud juhul on jäetud kooskõlastamiseks (ilma põhjenduseta) vaid viis tööpäeva.

Keskkonnaühendused rõhutasid ministrile saadetud pöördumises, et soovivad samuti huvirühmana antud küsimuses kaasa rääkida. Samuti lisasid ühendused, et kooskõlastamise tähtaeg on kohatult lühike.
Mõjudega ei arvestata

Kahetsusväärne, et selliste otseste keskkonnamõjudega muudatuste kavandamisel ei ole eelnõu seletuskirjas keskkonnamõju isegi mitte mainitud, rääkimata hindamisest. Tuletame meelde, et juba 2012. aastast kehtiva mõjude hindamise metoodika kohaselt tuleb ministri määruse eelnõu koostamisel tuvastada, kas sellega kaasnevad või võivad kaasneda olulised mõjud ning mõjude esinemine, olulisus ja avaldumise asjaolud kirjeldada eelnõu seletuskirjas.

Analüüsi ja laiemat arutelu vääriks kindlasti ka üle kümne metsaühistu väljendatud mure, et eelnõuga soosib riik jätkuvalt metsaomandi koondumist suuromanike kätte ning suunab metsanduslike toetuste ja nõustamise reeglistikuga metsa majandamist erametsades üha intensiivsemaks.

Määruse muutmise ettepanekut näeb siit 

Keskkonnaühenduste kiri ministrile