Mida elurikkam on linnaloodus, seda rohkem on ka puukide looduslikke vaenlasi, näiteks ämblikke, linde ja sisalikke. Seeläbi aitab liigirikkus ohjata ka puukide arvukust.
- Toit ja aiandus
- 3. juuni 2025
- Foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Kui rohealasid niita harvemini ning olla vähem hoolas mahalangenud lehtede kokkuriisumisel, suureneb taimestiku mitmekesisus. Selline taimkate hoiab varju, kaitseb maapinda otsese päikese kõrvetava mõju eest mõnda aega ja jahedatel öödel kogub kasteniiskust. Samuti pakub see kaitset mullale ja maapinna elustikule. Kõrbekuiv madalaks pöetud muru on pigem täiendus linna kuumasaartele.
Lisaks imab lopsakas rohurinne ka rohkem sademevett, püüab saasteaineid, jahutab linnaruumi, parandab haljasalade väljanägemist ja parandab inimeste enesetunnet.
USAs Springfieldis tehti sel teemal lausa eksperiment: suve jooksul niideti äärelinnades muruplatse eri sagedusega (Lerman & D’Amico, 2019). Kontrollalasid niideti kord nädalas, kord kahe nädala tagant ja kord kolme nädala tagant. Kohtades, kus madala muruga puuke polnud, ei tekkinud neid juurde ka siis, kui rohttaimedel lasti pikemaks kasvada, ehk muruniitmise sagedusel polnud mõju puukide arvukusele.
Mainitud põhjustel on Tallinna linn teinud korrektuure eelmise suvega võrreldes ja vaadanud kriitilise pilguga üle alad, kus niidame tihedamalt ja kus harvem.
Mänguväljakutel või parkides, kus liigub rohkem inimesi, niidame sagedamini, et oleks mugavam liikuda. Vähem külastatavatel haljasaladel pole vaja minna trimmerdama millimeetri-paari kõrguseks haljasalasid. Seetõttu niidetakse sel aastal ca 75% hooldamisel olevatest parkidest ja haljasaladest kaks korda suve jooksul ja 25% niidetakse sagedamini.
Esimene haljasalade niitmisring lõpeb juunis.
Erinevate haljasmaade hooldust korraldavad sõltuvalt konkreetse kinnistu valitsejast Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet või linnaosavalitsused, töid teevad linna lepingupartnerid.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
