Elurikkuse paneel IPBES avaldas värske teadusaruande, mis käsitleb elurikkuse ja majandustegevuse seoseid ning vajadust kujundada majandus loodust hoidvamaks. 

Aruande koostamisel osales ligi 80 loodus-, majandus- ja sotsiaalteadlast üle maailma. Teadusuuringutele tuginedes järeldab aruanne, et majandustegevus on olnud peamine üleilmne elurikkuse vähenemise põhjustaja ning senine majandusmudel kiirendab looduse kahjustumist. 

Aruanne rõhutab, et ettevõtetel on elurikkuse vähenemises küll keskne roll, kuid samavõrd ka võimalus ja vastutus seda peatada. Teadlased toovad välja arvukalt praktilisi samme, mida ettevõtted saavad teha – alates oma loodusmõjude ja -sõltuvuste kaardistamisest kuni nende avaliku raporteerimiseni ja mõjude vähendamiseni. Praegu avaldab sellist teavet vähem kui 1% ettevõtetest. 

Looduse seisundi halvenemine võib ettevõtetele kaasa tuua mitmesuguseid riske – alates tooraine kättesaadavusest ja tarneahelate toimimisest kuni tarbijate eelistuste muutumise ja mainekahjuni. Samal ajal saab loodusega arvestamine ja ressursitõhusam tegutsemine suurendada ettevõtete vastupidavust ja konkurentsivõimet. 

Aruanne toob esile ka võimalused panustada otseselt looduse hoidmisse ja taastamisse. Olulist kasu annab üleminek ringmajandusele ja ressursitõhusamale tootmisele. 
Samas rõhutab aruanne, et looduspositiivsete muutuste elluviimiseks on vaja ka soodsat poliitilist ja majanduslikku keskkonda. Valitsused saavad seda kujundada näiteks seadusandluse, maksupoliitika, toetuste ja avaliku rahastuse kaudu, suunates majandust loodust säästvamate lahenduste poole. 

Praegu ületavad loodust kahjustavad avaliku ja erasektori toetused mitmekümnekordselt looduse taastamisele ja säilitamisele suunatud rahastusi. Seetõttu on oluline reformida keskkonda kahjustavaid toetusi ning hinnata majanduse edukust lisaks SKP-le ka keskkonnasäästlikkuse näitajate kaudu. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta