Rongike, mis mind Budapestist päästis ja sealt välja viis, peatus lõpuks ja matka algus sai niimoodi välja kuulutatud. 

Veidi kohmitsesin perroonil ja siis inimest kandev lumekoorik rääkis edasi omas romantilises keeles. Välja servas piki kraavi marssis suslikute viieliikmeline pere.

Matka esimene nael oligi nähtud. Nad kadusid vahel üle õla vaadates minu silmist. Seni vaid raamatutest nähtud suslikud olid Madjaritemaa esimene peatus ja pisike lugu.

Neid, mida seni kodumaalt otsimas olin käinud ja mida sealmail vähevõitu tundus olevat. Esimese matkalõkke ääres vastasin enda mitmele küsimusele ja pruunikate suslikute marss rääkis võõramaises lugude keeles, et mida sealt tegelikult taga otsima läksin, ehk siis ühte suurt matkalugu, mille alguse üks suslikute seltskond kirja panna aitas. 

Ungari, 1996. 


 Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks