Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, esikoht läks juba mitmendat aastat järjest Poola. Sel korral krooniti võitjaks Poolas Wrocławi ülikooli botaanikaaia südameks kujunenud pöögipuu. Teisele kohale hääletas rahvas vihmavarjukujulise pöögi Prantsusmaalt ning kolmandaks tuhande-aastase oliivipuu Itaaliast. 

Eestit esindanud väärika ajalooga Viiralti tamm sai võistlusel 12. koha. Kokku anti tänavusel Euroopa aasta puu võistlusel 174 112 häält, neist 39 158 kogus endale Poola pöök. Euroopa aasta puu tiitlile kandideeris 15 puud.

„Puudele antud häälte jagunemine näitab, et tugevam rebimine käis esiviisikus, see-eest kohad 6–15 jagunesid oluliselt võrdsema häältesaagiga,“ kommenteeris Ain Näkk Loodushoiu Fondist. „Võistluslik moment on küll tore, aga kogu konkursi eesmärk on siiski esile tõsta kõiki neid erilisi puid ning julgustada inimesi Euroopas reisides harrastama ka puuturismi – vaatama oma silmaga üle kõiki neid põnevaid puid, mida europuu võistlus aasta-aastalt esile toob.“ 

Poola on Euroopa aasta puu konkursi kinni pannud ka varem – eelmisel aastal kuulutati võtjaks huvitava kujuga Fabrykanti tamm, aasta varem Białowieża ürgmetsa valvav tamm. Eesti on kahel eelmisel aastal saanud europuu võistlusel 13. koha, ühel korral on Eesti võistluse ka võitnud – 2015. aastal viis Heiki Hanso südi töö võidule Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme.

Tänavusel võistlusel Eestit esindanud Viiralti tamm kasvab Viljandimaal Vana-Võidu külas ning on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Teos valmis 81 aastat tagasi ja oli Eduard Wiiralti üks viimaseid Eestis valminud töid. Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi. 

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud 239 maaomanikku, kelle hoole all on kokku ligi 122 000 hektarit maad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta