Täna öösel saavutasid Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament esialgse kokkuleppe Euroopa kliimamääruse kohta, millega seatakse kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärk 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Kokkulepe ühtib Eesti seisukohaga.  

Kokkulepe jäi väga sarnaseks novembris keskkonnanõukogus kokku lepitule. “Euroopa Parlament ja Nõukogu näevad mõlemad, et Euroopa kliimapoliitika ja majanduse konkurentsivõime käivad käsikäes – kliimamuutuste pidurdamine soosib samaaegselt innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, toetades Euroopa majanduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Kokkuleppe tekstis on võrreldes varasemaga täpsustatud paindlikkusmehhanisme, sealhulgas rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute (inglise keeles carbon credits) kasutamist, süsiniku sidumise tehnoloogiate rolli heitkogustega kauplemise süsteemis ning paindlikkust sektorite vahel. Muutused rakenduvad pärast 2030. aastat.  

Arutelude üks fookuseid oli rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute kasutamine ehk väljaspool Euroopa Liitu tehtud taastuvenergia või muude süsiniku heidet vähendavate projektide abil heite vähendamine. Lõpuks lepiti kokku, et alates 2036. aastast võib 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutada rahvusvahelisi süsinikukrediite kuni 5% ulatuses 1990. aasta ELi netoheitmest. 

“Kui kuni 2030. aastani kehtiv Euroopa Liidu kliimaraamistik on olnud küll tulemuslik, aga suhteliselt jäik, siis pikaajaline vaade on küpsem ja paindlikum. Konkurentsivõime tagamine, lihtsustamine ja sotsiaalne õiglus on algusest peale põhimõtted, millest lähtutakse ja see loob ka praktiliseks tegutsemiseks head eeldused. Muu hulgas tugevdati läbivaatusmehhanismi, millega antakse regulaarselt hinnangut edusammudele konkurentsivõime, energiahindade ja heite vähendamise eesmärkide saavutamisele,” selgitas minister Sutt.

Lisaks pikaajalisele kliimapoliitikale, kinnitati üle plaan maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) aasta võrra edasi lükata, et see käivituks 2028. aastal. 

2021. aastal vastu võetud Euroopa Liidu kliimamäärus on ELi pikaajalise kliimapoliitika õiguslik alus. Määrus seab eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 55%. Nüüd lisatakse 2040. aasta vahe-eesmärk.  

Järgmise sammuna peavad Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe ametlikult heaks kiitma. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta