Käesoleval nädalal leiavad Tallinnas aset kaks Euroopa vabatahtlike aasta tippsündmust – rahvusvaheline sümpoosion ning vabatahtlike mess Nokia kontserdimajas. Ürituste korraldajad räägivad Bioneer.ee-le, millega on täpselt tegemist ning miks tasuks kindlasti messile uudistama minna.

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse projektijuht, Kristel Varm, mida kujutab endast 4.-5. mail toimuv Euroopa Vabatahtlike Keskuse sümpoosion?

Sümpoosion toob tervest Euroopast, aga ka USA-st ja Kanadast Eestisse kokku eelkõige vabaühenduste esindajad, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist, et anda organisatsioonidele võimalus vastastikku tutvustada uusi õnnestumisi ja häid praktikaid vabatahtliku tegevuse vallast ning üheskoos visioneerida. Selliseid sümpoosione korraldab Euroopa Vabatahtlike Keskus regulaarselt kaks korda aastas, järgmine toimub Berliinis.

Milles seisneb ürituse olulisus Eestile?

Meile tuuakse koju kätte võimalus osaleda rahvusvahelises diskussioonis, võimalus tutvustada Eesti kodanikuühiskonna huvitavaid ja asjalikke uuenduslikke saavutusi (Let’s Do It! World Cleanup; Community Tools jt). Meile tulevad külla  maailmatasemel teadmistega eksperdid, kel nüüd ja siin on võimalik nööbist haarata ning põnevaid vestlusi maha pidada.

Kas tegemist on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tippsündmusega Eestis? Miks?

Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega. Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?

Kellele on üritus mõeldud?

Eelkõige on osalevad sümpoosionil inimesed Eesti ja Euroopa vabaühendustest, kes seotud vabatahtlike kaasamisega või vabatahtliku tegevuse valdkonna arendamisega. Ürituse kaaskorraldajatena loodame, et sümpoosioni teemad ja diskussioonid ei jäta külmaks ka kohaliku avaliku ning ettevõtlussektori sektori esindajaid ja ajakirjandust.

Kristel Varm (vasakult teine) Vabatahtliku tegevuse aasta avafoorumil Foto: Katrin Lipp

Millist konverentsiettekannet (või debatti) tahaksite ise kindlasti kuulata? Miks?

Arvan, et põnevaks kujunevad vastuolulisi küsimusi käsitlevad debatid, näiteks vabatahtliku tegevuse väärtuse mõõtmisest: kas tegemist vabatahtliku tegevuse väärtuse tunnustamise või monetariseerimisega? Või vabatahtlik tegevus versus aktivism.

Silmapaistvatest isikutest, kes sümpoosionil esinevad, tahan kindlasti mainida Lester M. Salamoni USA Johns Hopkinsi Ülikoolist. Salamoni peetakse maailmas juhtivaks spetsialistiks vabasektori uuringute alal, samuti vabasektori ja valitsuste koostöö käsitlemisel. Salamon on avaldanud suurel hulgal raamatuid, artikleid ja monograafiaid, sh New York Times’is ja Foreign Affairs’is. Aga huvitavaid esinejaid on mitmeid, kui veel nimetada, siis näiteks Stephen Greene, samuti USA-st, kes on omalaadse globaliseerunud organisatsiooni RockCorps asutajaliige ja juht – RockCorps kasutab muusikat vabatahtlikule tegevusele innustamisel (tasuks vabatahtliku töö tundide eest noortele rock-, hip-hop- või popkontsertide piletid jms). Kokku saavad sümpoosionil debattides, töötubades sõna üle 30 inimese.

Mis on Teie arvates praegu Eesti vabatahtliku tegevuse maastikul kõige teravam(ad) probleem(id)?

Probleemidest on palju räägitud, valdkonna spetsialistid on uurimustes välja toonud mitmeid suuremaid probleeme. Kuid kui ma mõtlen tavaelus praegu enda päris mitmeaastasele kogemusele vabatahtlikuna, siis tooksin esile naiste-meeste osalemise osakaalu vabatahtlikus tegevuses. Naised on hästi aktiivsed, kui mingis valdkonnas kutsutakse kokku vabatahtlikke, siis on grupis alati enamuses tüdrukud ja naised. Ja see on tore, et naised on aktiivsed, aga poisid ja mehed, kus teie olete? Muidugi on palju vahvaid tublisid mehi vabatahtlike seas, kuid ma räägin üldistavalt ja mehi võiks vabatahtlikus tegevuses palju rohkem kaasa lüüa.

Kas vabatahtliku tegevuse aasta aitab neile probleemidele lahendusi leida? Kuidas?

Vabatahtliku tegevuse aasta toob usutavasti hulga uusi inimesi vabatahtliku tegevuse juurde, nende seas ka mehi. Siiski ma ei usu, et see aasta suudab väljakujunenud proportsioone murda. Põhjused on kuskil meie ühiskonna toimimise süvahoovustes. Aga olen veendunud, et vabatahtliku tegevuse aasta teeb ikkagi väga palju head vabatahtlikkuse arengule Eestis. Aasta on alles alanud, aga juba praeguseks on üle Eesti toimunud tohutult palju kohaliku initsiatiiviga üritusi, ikka eesmärgiga edendada ja laiendada vabatahtlikku tegevust, leevendada kitsaskohti. Moodustunud on uusi ja tugevnenud vanu võrgustikke ja koostegemisest ju teadagi sünnib… midagi veel paremat.

Dein-Tom Tõnsing Foto: Katrin Lipp

Euroopa vabatahtlike aasta projektijuht, Dein-Tom Tõnsing, mida kujutab endast 3.-7. mail Nokia kontserdimajas toimuv vabatahtlike mess?  

Messil on esindatud viie päeva jooksul üle 50 vabatahtlikke kaasava organisatstooni, kes tutvustavad enda tegemisi ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. Organisatsioonidega saab vahetult suhelda kui ka konverentsi programmis kuulata põnevaid ettekanded nende tegemistest.

Milles seisneb messi olulisus Eestile?

Mess on oluline sündmus loomaks kontakti organisatsioonide ja inimeste vahel ehk siis mess aitab kokku viia vabatahtliku töö korraldajad võimalike vabatahtlikust tööst huvitatud inimestega. Samuti tutvustab inimestele, kes võib-olla pole veel hästi kursis vabatahtliku töö võimalustega, kuidas ja millistes valdkondades vabatahtlikuna on võimalik tegutseda ning kuidas igapäevaselt vabatahtlik töö Eestis korraldatud on.

Kas tegemist on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tippsündmusega Eestis?

Tegemist on kahtlemata Eesti jaoks vabatahtlike aastal toimuva tippsündmusega.

Kellele on mess mõeldud?

Mess on mõeldud ühelt poolt organisatsioonidele enda tegemiste ja eesmärkide tutvustamiseks, teisalt kõikidele inimestele kellel on huvi vabatahtliku töö vastu või kes soovivad rohkem teada saada vabatahtlikust tööst Eestis ja väljaspool Eestit.

Miks tuleks kindlasti konverentsile tulla?

Siinkohal täpsustan et tegemist pole klassikalises mõistes konverentsiga. Pigem on tegemist erinevate ettekannete, debattide ja esitluste programmiga mis vältab terve messi aja. Osa tasub sellest programmist võtta selleks et inimestel on võimalus vastavalt talle huvitaval teemal rohkem teada saada ja kaasa rääkida.

Millist konverentsiettekannet soovitate kindlasti kuulama minna? Miks?

Ma ei sooviks eriliselt ühtegi programmis olevat asja esile tuua, kuna tegemist on väga erinevate sisudega asjadega. Küll aga soovitan eriti osaleda erinevatel uuringute tutvustustel ja debattidel.

Mis on Teie arvates praegu Eesti vabatahtliku tegevuse maastikul kõige teravam(ad) probleem(id)?

Kindlasti võiks olla Eestlaste teadlikus vabatahtlikust tööst suurem ja seda laiemas mõistes. Paljud inimesed Eestis pole kursis, mida see vabatahtlik töö endast tegelikult kujutab või on siis teadmised pealiskaudsed ja sellest tulenevalt on need inimesed ka eksiarvamustel. Eraldi võib mainida veel organisatsioonide kaasamisvõimekust, mis võiks parem olla. Isiklikult sooviksin et ühiskond hakkaks senisest enam tunnustama vabatahtlike tööd ja mõistma, et tänu nende panusele on meil kõigil palju parem siin Eestimaa pinnal elada.

Kas vabatahtliku tegevuse aasta aitab neile probleemidele lahendusi leida? Kuidas?

Teadlikkuse tõstmine on aasta üks peamisi eesmärke ja aasta läbi selle nimel tööd ka tehakse, kindlasti on aasta lõpuks seda probleemi leevendatud. Kaasamisvõimekuse koha pealt on juba raskem vastata, kuid arvan, et mess on üks neid vahendeid, mis kindlasti aitab. Vabatahtlike töö tunnustamisele ja väärtustamisele aitab kaasa teadlikkuse tõstmine ning läbi selle saab kindlasti ka antud teema osas edusamme teha.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta